![]() Nädala juubilar HIROHITO 110
juhkim
2011-04-27 22:56:08
Huvitav lugemine! Ilma sellise rubriigita ei tuleks selle pealegi, et sellise isiku vastu huvi tunda. Eestlased peaksidki rohkem maailma poole vaatama, mitte ainult omaenda urruaugus sorkima ja pahandama. Vaadakem ikka, mida ka teised rahvad on üle elanud ja saavutanud!
pommitaja
2011-04-30 12:14:50
Jaapan otsustas juba palju varem tingimusteta kapituleeruda, kuid liitlased ei võtnud kapitulatsiooni vastu.
Vaja oli katsetada aatompommi. Esimene aatompomm oli kavas visata Saksamaal Stuttgardile, mis asus mägede vahel ja purustav effekt oleks eriti tugev olnud. Kuna Stuttgardile ei saanud enam pommi visata, siis valiti selleks Jaapani kristliku taustaga linnad. Jaapan alustas sõjategevust Kagu - Aasias juba aastal 1931.
ainu
2011-05-02 15:08:25
Kuriili saared ja L - Sahhalin läksid NLiidule Teherani - Jalta
konverentside otsuste põhjal, kui NLiit kohustus ühepoolselt tühistama 1941. aasta 13. aprillil sõlmitud NLiidu – Jaapani neutraliteedipakti ja alustama sõjategevust Jaapani vastu kolme kuu jooksul peale võitu Saksamaa üle. See oli sõjategevuse alustamise üks eeltingimus. 1945. aasta 5. aprillil tühistas NLiit neutraliteedipakti, kuulutas 1945. aasta 8. augustil Jaapanile sõja ja tungis Mandžuuriasse, purustades Kvantungi armee. Jaapani tingimustata kapitulatsiooni plaan töötati välja 1945. aasta Potsdami konverentsi ajal, ka otsus kommunistide võimuletuleku kohta Hiinas võeti vastu Potsdamis. Aastatel 1938 - 45 hoiatas USA korduvalt Jaapanit, et see lõpetaks võitluse hiina kommunistide vastu, hiljem aastal 1947 nõuti Chang Kaishekilt, et võetaks valitsusse ka kommuniste. 1951. aasta San Francisco rahukonverentsile Hiina, Mongoolia, NLiidu ja Vietnami esindajaid ei kutsutud. 1956. aastal oli rahuleping siiski paberil koos kompromissiga anda Jaapanile Habomai ja Šikotani saared. Rahuleping jäi allkirjastamata, sest USA ähvardas Jaapanile Okinawa saart mitte tagastada, kui Jaapan loobub pretensioonidest Iturupile ja Kunaširile. Ka Hiinal ei ole rahulepingut Jaapaniga ja vaidlus käib Diaoyu (Senkaku) saarestiku üle. Samuti ei tunnista Jaapan Hiina õigust Mandžuuriale. Aastal 1932 rajas Jaapan Mandžuuriasse Mandžukuo-nimelise nukuriigi pealinnaga Changchunis, mida juhtis aastatel 1933–1945 Hiina endine keiser Pu Yi. Rahuleping on allkirjastamata ka Mongoolia ja Vietnamiga. Kuna Tiibet oli II maailmasõja ajal Jaapani ja Saksamaa liitlane, siis on igati loomulik, et see riik anti Hiina kontrolli alla. |