http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/eesti-vene-piirilabiraakimised-kui-stalini-agressiooni-heaks-kiitmine.d?id=66148754

Eks minge ja võtke see Petserimaa siis tagasi, kui teil selleks rammu, mõistust ja võimalusi paistab olevat. Pärast võite oma kogemused Venemaalt millegi tagasisaamiseks ka Jaapanile maha müüa. Ja Hiinale ja Saksamaale ja nii edasi. Tarkpeadest-targutlejad võiksid kogu maailmale puust ja punaseks värvituna ette näidata, kuidas seda teha.

vaagia/sa oled üks imelik mees.Sa vist ei elanus 1940-41?Kui palju eestlasi mõrvati kommunistede poolt?Kui komud hakasid jälle mu sünnimaa suunas tulema,kui palju inimesi põgenesid Roots-Taani ja Saksamaale.Venelaste eest hirm oli väga suur.Ma olin noor Maragratt tollel ajal ja ma nägin mis juhuts teedel.Julged Pünakotkad tulistasid põgenikkude voore.Punase risti laev lasti põhja ja keegi ei tea palju eestlasi oli pardal.Ma ei ole nii suurt hirmu inimeste silmis näinud,mida ma nägin 44nda aasta sügisel.Siis lisame veel juurte,kui inimesed põgenesid Köningpergest Gotenhafeni.1944-45 talvel.Lendurid tulid üle ja purustasid jää!Kui palju eestlasi seal surma sai?TAARA ainult teab seda.Ma olen sõdasi ja lahinguid näinud,kuid niisugust jõletust mis juhtus 1944-45 ma ei saa hiial unustada!

mejjl pole õjjgust Narvadagust ja Pettserimaad kusskile tagasin'õuda sest me ise 2003.a' rahhvaäälätusega asstusime 1920.a' Eesti vabariigist vällja ning nii eraldusime ka öheb'oolselt Narvadagusest ja Pettserimaasst .
Narvadaguse ja Pettserima on samasugused isesejjsvad te juure riigid nagi S'uomi ja Lattvia . nende piirim'ääram'isse Rass`iiaga me ej sekku aga miss õjjgusega me tahame ülesõjtta narvadagusest ja Pettserimaasst miss on seni ajani Eesti vabariikk te juure . mejje aga oleme juba 9 aasstat liidu vabariikk mille põhis'äädus on selles liidus alam ürik ning tunnistatakse seda vajd sellmääral millmääral ta ej lähä vasstu'ollu Pr'üsseli kässkudega .

Oo, tere Maragratt kaugelt maalt! See on tubli, et esimest korda kõnetad mind, kuigi olen Sinu poole pöördunud mitu korda.
See kõik on õige, mida siin kirjutad ja seda tean mina ka ja olen seda ka oma silmaga näinud, sest olin 1940 juba 6-aastane.
Said minu kommentaarist vist valesti aru ja loe see veelkord läbi - copin selle veelkord siia:
Väga õige jutt agronoomiproualt! Suure sõjaga ei põgenenud Stalini genotsiidi eest ülemere niipalju eestlasi, kui nüüd majanduspõgenikena välismaale leiba teenima ja seda - RAHUAJAL?!? Kui Stalin hakkas rootslasi ähvardama ja põgenikke välja nõudma, siis kabuhirmus põgeneti Rootsist edasi Kanadasse või Austraaliasse, kuhu Stalin järgi ei jõuaks. Peab ikka suur mure olema, et ka täna põgenetakse meilt Austraaliasse!

Kas said aru, et täna - RAHUAJAL - põgeneb majanduspõgenikena Eestist välismaale veelgi rohkem eestlasi, kui põgenesid SÕJAAJAL Stalini genotsiidi eest. See on ka tõsi, et Soome ja Rootsi andsid Stalini ähvardustele järele ja andsid palju Eesti sõdureid-põgenikke Stalinile välja, mille eest paljud eestlased põgenesid hirmuga Rootsist edasi Kanadasse ja Austraaliasse, et saaks vaid Stalinist kaugemale, kuhu Stalini karvane käsi enam ei ulatanud. Kas mäletad seda, olid ju ise ka nende põgenike seas?

Tere vaagija!OK -Eestis enne venelaste sissetulekud oli inimeste arv üks ja pool miljoni inimest.Kui ma venna käest sain viimase kirja siis eestlasi Eestis oli vähem kui üks miljon!Kuhu jäi ülejäänud eestlased?Ma kunagi varem kirjutasin Kesknädals,et ma olin ühes üksuse kes hoidis teid lahti põgenikkutele.Ma lahkusin Eestist üle Karksi-Nuia 24-25-9-44.Meie järele tulid venelased.Ma olin 17teist aastane ja mu selja taga oli kaks pool aastad soda.Venemaal ma ei käinud.Sa vasta mu küsimusele ilma venelaste valedega,kui seda on sinul võimalus teha,Sa kasvasid ülese selle reziimi juhatuse all,mille all sa elasid suurem jagu oma noorust ja kesk iga.Leo

Maragrattile. Olen elanud mitte ainult Stalini okupatsiooni ajal - esimesed kuus aastat möödusid lapsena esimese Eesti Wabariigi aegu, järgmised poolteist aastat olid esimene Stalini okupatsioon, järgmised kolm aastat Hitleri okuparsiooni, kus teises ja kolmandas klassis õppisin veel saksa keelt ja usuõpetust. Järgmisel aastal tuli Stalini okupatsioon tagasi ja saksa keele õpetamine koolis keelati ning edasi õppisin juba inglise keelt. Mäletan kümneaastasena, kui põgenikud tulid suurte vooridena ikka lääne poole, kuni Saaremaa läänerannikul tuli meri vastu ja edasi sai vaid veesõidukitega - päeval käidi majast-majasse ja pakuti kulda ja kalliskive, et vastu saada kas suur või ka väike paat või voodilinad, millest tehti purjed - saaks vaid Stalini eest kaugemale. Maragratt, seda usun küll, et küllap aitasid ka Sina rinnet kinni hoida, et põgenikud jõuaksid üle mere pääseda.