13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Mälestusväärilisusest
Enn Oja
2012-03-21 08:21:25
minu lemmikkirjanik Uudu Märjaltmaalt ei suuda näha ega taibata tõika et kui mingi tegelane paitab laste juukseid ja samas annab käsu kümnetetuhandete mõrvamiseks sis lähäb ta ajalukku ikkagi mitte lastesõbrana vaid massimõrvarina . kurb et Uudu mälu nii lühikeonn et lastesõbrad selsimehed Kööring ja Staalin juba meelest läind . võimalik et öhekspõhjuseks on see et Porka jättis Uudu keldriaknad terveks, teised mõrvarid aga mitte .
Jaanus
2012-03-21 11:20:02
Kui minul tihti oli "Vaagijaga" lahkarvamusi siin kommenteerides siis seekord on küll "vaagijal" õigus --ei oleks meil Eestis oma iseseisvuse taastamine ilma Jeltsini toetuseta nii lihtsalt läinud . Meenutage lähiajalugu !!
vaagija
2012-03-21 11:27:14
Nõus Jaanusega, kuid tahan märkida, et Jaanus isiklikult ütles mulle, et tema selle nime all enam ei kommenteeri.
SP
2012-03-21 12:00:07
Nii nagu Uljanovil (Leninil) oli tarvis naabriks Eesti Vabariiki, et viia riigist välja kulda ja väärtusi. Sama teed läks ka Jeltsin. Kõik muu oli fassaad. Nii nagu salakavalalt kasutati Eestit 1919 aastal, nii ka 1991 aastal ja teenisid riigi tegelased. Läbi Eesti pankade ja ettevõtete läbis tohutu hulk rahalisi väärtusi, mida toimetati Läände ja Jeltsinil oli selles kaassüü.
vaagija
2012-03-21 13:36:14
"...nii ka 1991 aastal ja teenisid riigi tegelased." Kas SP peab silmas rublaafääri?
sudu
2012-03-21 14:40:54
Mina arvan, et kõikvõimalikud kohad, kuhu midagi püstitada või paigaldada,peaks reserveerima Edgari ausammastele, bareljeefidele ja büstidele.
SP
2012-03-21 14:58:18
see rublaafäär oli tilk sellest, mida teostati läbi pankade mida peatselt likvideeriti, seda võiks valgustada veel praegugi ärimaailmas tegutsevad endised kõrged partei ja ENSV valitsuse funktsionäärid.
Mardus.
2012-03-21 19:46:37
Olen seda korduvalt korranud aga võin ikka korrata: Jeltsi ei olnud mingi eriline Eesti või teiste Baltimaade armastaja, Jeltsin töötas Venemaa heaks. Et saada ja kindlustada Venemaale vabadus selleks pidi mees üsna möödapääsmatult toetama teiste Liiduvabariikide vabadust, vabanemist kommunistliku režiimi alt. Toetus oli siiski kahetine, samal ajal püüti läbi suruda "Sõbralike Rahvaste Ühendust" SRÜ - ja Jeltsin oleks meeleldi näinud seal ka Eestimaad. Ühendus ise ei saanud küll algusest peale toimima "nagu"vaja" aga ikkagi...
Samas olen nõus Jeltsinile mälestusmärgi püstitamisega, olen välja käinud veidi irriteeriva mõtte, et selle võiks püstidada koos kõik endised Liiduvabariigid, näiteks Moskvasse. Kas on paha mõte? Miks peaksime Jeltsinit "oma meheks" pidama? Aga ausammast ta väärib küll, selles ei kahtle.
diplomaat
2012-03-21 21:21:01
Venemaa välisminister Andrei Kozõrev tunnustas 1991. aasta 21. augustil Balti riikide iseseisvust, tehes Pariisis vastava avalduse.
22. augustil tunnustasid Eesti iseseisvust ka Leedu ja Island, USA president Bush aga teatas, et aeg pole veel küps. Lähtuti Teheran – Jalta konverentside lepetest. Kuna Leedu ja Venemaa Föderatsioon ei ole lääneriigid, siis Eesti peab esimeseks Eesti iseseisvuse tunnustajaks Islandit. Venemaa oli de jure iseseisvunud ja NLiidust juba 1990. aasta 12. juunil välja astunud. Seega kuulus Eesti NLiidu koosseisu ka ilma Venemaata aga ka Leeduta. Island tunnustas Leedu iseseisvust juba 1991. aasta 11. veebruaril.
Kulla Enn!
2012-03-22 07:06:25
No kulla Enn, halasta lugeja peale ja räägi ikka eesti keelt!Mis koht on Märjaltmaa; kes on Kööring ja Porka?Mis on öhekspõhjuseks?Ise pead sa ennast ilmselt heaks eestlaseks, kuid keel on sul kui mingil paadialusel.
Enn Oja
2012-03-22 10:05:14
kasutan kõne keelt . ei kasuta solk tähti . võõrad nimed annan edasi matsliku ääldusejärgi mille aluseks onn algupärane ääldus ehk seega mejjestatud algääldus (Adolf Hitler - Aadolhv Itla sest tojtsid ise lõpu '-er' ääldavad ebamäärase 'a'-na) . ma ju eeldan et ka lugeja onn aritud 'paadialune' ning saab aru kellest jutt .
'Märjaltma' on vigane sest ma kasutin seda oopis päältütlevas käändäs, nimetav on Märjama (isegi mitte aaviklik Märgmaa) sest kõnes me kipume päärõhutut pikka lõppsilpi löhendama (Saarema, õunapu) . 'öhekspõhjuseks' kirjutan kokku siis kui ma ääldan seda 1 päärõhuga . kui 2-ga sis 'öheks põhjuseks' . äälduse täpsäm väljändamine annab tuimale kirjale kõnelise värvingu . ! aga sõna otseses mõttes paadiall olen ma samutimagand, kahjuks ainult nooruses vanal allil Preesneviajal .
Enn!
2012-03-22 13:41:51
Püüan sinu mõttekäiku jälgida, kuid paljugi jääb arusaamatuks-mõtlen ikka seda sinu keelt."öhekspõhjuseks" kokkukirjutamisega olgu, kuidas on, kuid kes räägib "öheks", kui õige on üheks?Kus nii öeldakse?Kas Göring`i algupärane hääldus on "Kööring"?Lubage kahelda.
Ühtlasi teatan ka, et ma ei nimetanud kedagi paadialuseks, vaid võrdlesin sinu kummalist keelt mingi tagahoovi kaagi omaga.Ilmselt oled sa elu poolt õpetatud ja paljunäinud kodanik-sinu haridust ma ju ei tea-kuid nn alghäälduse järgi kirjutada on vist liiast.Kirjutad ju selleks, et sind loetaks, kuid, nagu öeldud, on seda kohati pagana raske teha. Tuleb meelde vana nali "eesti poistest" nagu Kännu Eedi (Kennedy), Suka Arnu (Sukarno) ja Leeni ja Taali, Eesti rahva suured sõbrad. Kokkuvõtteks aga tahaksin mõnigi kord sinu selgitusi lõpuni lugeda, kui seda "keelt es ei oleks...".
vaagija
2012-03-22 15:01:06
vaagija lisab omalt poolt Enn Ojale, et kui soovid, et sinu kirjutatut ka keegi loeks ning väitleks sinuga, siis õpi eesti keel selgeks ja ära mõnita meie ilusat eesti keelt! Häbi hakkab juba muulaste ees, kes oskavad puhtamalt eesti keelt. Või kutsume Tomuski sind trahvima? Kusagil nurgataga võid niimoodi riigikeelt solkida, aga mitte avalikus meedias.
Mäletan, kunagi koolis sai "salakirja" kasutatud sõnade pahupidi keeramisega, näiteks sõnad: "vaagija lisab omalt poolt" kirjutasime "gijavaa sabli altom oltpo". Oma nime oskad ikka õigesti kirjutada, äkki pakuks siis: Een Ohjaaaa?!
Enn Oja
2012-03-22 15:04:29
1) tagaoovi kaak ma kahjuks pole old
2) mull onn ainult kesk eriaridus 3) sina räägid keelest, mina kirjast 4) mats ei äälda sõna alguses elilisi äälikuid ning seetõttu on ka neid äälikuid väljändavad tähäd sõna alguses liiast, järälikult ikkagi Kööring või tojtsilikumalt isegi Köörink [kööriηk] 5) kui loed endale märkamatult 'lühem' sis pärast kuulates avastad et oled ääland [löhem], seda sellepärast et me ääldame mejje ääldusalusele sobimatuid äälikuöhendeid meile mugavamalt ning see ei saagi sobida kabinetis vägisi väljamõeldud kirjanõuetele 6) mejje lugemist juhib arjumus ning vigast kirja lugemaarjunu ei soovi enam ümberõppi, sellest ka vaen minu kui vigase kirjaviisisuhtes teisitimõtlejavastu 7) aga ma mõistan seda ning viha ei pea
vaagija
2012-03-22 16:35:27
veel Enn Ojale
Me ei häälda Kööring, vaid ikkagi Gööring, mitte ääland, vaid hääldand, mitte mejje, vaid meie, mitte äälikuöhendeid, vaid häälikuühendeid, mitte arjumus, vaid harjumus, mitte ümberõppi, vaid ümber õppida. Vahe tuleb sisse alles võõrkeelsete sõnade või nimedega, näiteks Goebbels kirjutatakse, mida hääldame Gööbels jne. Vaenust ma ei räägiks ja kui Enn oleks setu või võrokas, siis me sinu murret vaid kiidaksime, ega asi on selles, et ise oskad küll õigesti kirjutada eesti keelt, aga teed seda meelega keeles, mis ühegi murde alla ei kuulu, seega mingist põlgusest Sinu vastu saab küll juttu olla.
nn Oja
2012-03-22 17:09:51
põlga aga põlga, mina suhtun arimatutesse äätahtlikult sest paljugi pole nende endi teha .
Ennule
2012-03-22 21:01:42
Ma pole sind tagahoovi kaagiks nimetanud-ütlen seda veel kord.Võrdlesin lihtsalt keelekasutust.
Vaagijaga olen täiesti solidaarne, ka selles, et murre rikastab keelt.Omal moel teeb seda ka mõne inimese omapärane keele-või kõnepruuk, kuid teadlik keelereeglite ignoreerimine ning suhtluskaaslaste kannatuse keeleväänamise ja -risustamisega proovilepanek on liiast.Usu, Enn, sinu arvamusi loeks rohkem inimesi lõpuni:..kui seda keelt ees ei oleks...
Enn Oja
2012-03-22 21:50:45
murretest kasutan vaid kindlaid vorme, näitäks löhemat -TA vormi (tahab õppi), vahel mõnd üksikut sõna (meite), siis vel löhemat kõnekeelset -NUD lõppu (teind, üpand, surd), rohkem meelde ei tulegi .
pärit olen üsnagi kirjakeelelähädaselt alalt ning juba lapsepõlvest oli keel suurepäraselt selge . tutvumine keeleteadusega aga panigi mõtlema paljude jaburdisteüle . näitäks oli mu õpilastele 2. klassis omane kirjutada kuulmisejärgi 'ostma', 'mettsa' ning nii oligi loomulik . aga tuli nad õpetada ametlikult vigaselt kirjutama ja ajajooksul nad vigase "õigekirja" ka omandasid ning ega nad täna selsimes vaagiast kehvemaltkirjuta . mejje keeleklikk teeb palju lollusi aga kui oled juba kord ned lollused ajjujuurutand sis teist ajuloputust enam ei taheta, elus on muutkiteha . sellepärast meil midagi ei muutugi et oleme liiga kuulekad, mugavad, raugameelsed ja laisad .
õjjend
2012-03-22 21:51:55
'ostma' - 'osstma'
to Enn Oja
2012-03-23 11:03:15
Sellise sandistava võitlusega "keelekliki" vastu tekitate hoopis suuremat kahju. Nii väikese keelekollektiivi kui eesti keele kasutajad eluspüsimiseks on vaja mingit juba kujunenud ühistunnet. Muidu läheme oma "tarkusega" metsa, ja lõpuks olemegi oma armsast eesti emakeelest ilma...
|
