http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-henn-polluaas---eesti-poliitilise-40pordu41parnassi-turvamees.html

E-hääletus on kriminaalne inimõiguste rikkumine, tõik, mida tunnustab kogu maailm peale Eesti.

http://www.ap3.ee/article/2011/4/15/eesti-inflatsioon-uletab-euroala-keskmist-pea-kahekordselt

Ühele neegrile ,võidi anda eesti kodakondsus ERANDINA kuigi eesti keelt ei osanud,kuid see ei tule isegi kõnealla sadade tuhandete eesti riigile vaenulike venelaste -sovietide suhtes . Minu arust juba selline jutt on debiilne . Eestis on ja jääb AINSAKS riigikeeleks EESTIKEEL . Ingliskeele oskus aga on noortele soovitav mitte kohustuslik.Venekeele oskust on vaja ainult siis kui käid Venemaal seega ka soovituslik .

to Jaanus 2011-04-17 12:11:09
USA eriesindaja Ida - Euroopas Paul Goble on öelnud, et Eesti kodakondsuse saamisel ei ole eesti keele oskus määrav.

Riigikogu saadeti laiali 31. detsembril 1937. Varem ei olnud selleks seaduslikku alust. Aastail 1935–1937 eraldas president Päts riigieelarvetega Riigikogu kuludeks üle 400 000 krooni, mida oleks saanud palju kasulikumalt kulutada (kasvõi riigikaitseks). Riigikogu liikmed said palka edasi ja sõitsid tasuta riigi raudteedel. Riigikogu juhatus töötas edasi nö kummitemplina ja talle saadeti kõik presidendi dekreedina antud seadused.
Võib lisada, et Riigikogu oleks pidanud pärast 1933. aasta rahvahääletuse läbikukkumist viivitamatult laiali minema. Riigikogu liikmed eelistasid aga riigi kulul oma rahulikku elu jätkata. Päts ei saanudki varem V Riigikogu laiali saata, kuna siis oleks ta pidanud viivitamatult korraldama VI Riigikogu valimised.

Ants -Sa ajad lausa naerma ,mis on mingil Paul Goblel öelda kas Eesti riigis räägitakse eesti keelt või hiina keelt?? See näitab tema ebakompententsust Eesti riigi küsimuses . See on eestlaste otsustada omal maal , täpselt niisama nagu on iga rahva oma teha millist keelt kasutab.Kuigi Euroliidus on suhtlemis keel ingliskeel .

Antsule -ja kõige vähem lähevad eestlased Goble Pauli käest küsima kellele ja millistel tingimustel annavad nad oma riigi kodakondsuse .

to Jaanus 2011-04-17 19:54:22
Eestlased külastavad Kentmanni tänavat päris tihti!

Jaanus, aga kuidas on vene keele oskuse soovitamisega sel juhul, kui soovid tööle minna vene firmasse, näiteks Muugale, ka üks üleriigiline kaubakett olevat ka juba vene firma käes, või vene turistide teenindajad - hotellides, giidid jne?

Eraettevõttes määrab ettevõtte töökeeled juba ettevõtte omanik. Ametlik dokumentide keel, mida kasutatakse riigiga suhtlemisel on mõistagi eesti keel ja selleks võetakse mõned eesti keelt hästi oskavad isikud ka tööle.

Hiljuti soovitas midagi põhjendamata ka ÜRO, anda vene keelele Eestis riigikeele staatus.

ÜRO võib kõike SOOVITADA kuid otsustajaks jääb eesti rahvas ja kohe kindlalt ei lähe Riigikogus läbi venelaste "unistus" Venekeel teiseks Riigikeeleks--- ei iial !

Jaanusele

Kui ÜRO leiab, et probleemi ei lahendata, siis antakse välja ÜRO resolutsioon, mille täitmine on juba kohustuslik.
Samas võib probleem iseenesest kaduda, sest nii eestlastele kui ka venekeelsetele on kasulik minna üle hoopis inglise keelele.

ÜRO ei saa kunagi nõuda midagi sellist ,et eestis peab rahvatahte vastaselt teiseks Riigikeeleks olema venekeel . Venelased Eestis pole VÄHEMUSRAHVUS ,vaid siia okupatsiooni ajal sissesõitnud ja nende järglased . Küll see ka Brüsselis selgeks tehakse . Ja nagu Saksamaa iialgi ei lähe üle ingliskeelele ja türklased seal pole rahvusvähemus nii on ka Eestis .

http://www.ohtuleht.ee/423315
OECD on oma raporti lasknud allhanke korras kokku kirjutada hoopis Keskerakonnal.

to Jaanus 2011-04-19 10:20:13
Nagu Rahvasteliit, nii pidas ka ÜRO Eestit Nõukogude Liidu seaduslikuks osaks.

Riigikogu muudeti kahekojaliseks — alamkojaks ehk Riigivolikoguks ja selle kohale kutsuti ellu ülemkoda — Riiginõukogu ( nn poliitbüroo). Riiginõukogu oli ühemõtteliselt ebademokraatlikult moodustatud organ, mis koosnes kõrgetest ametiisikutest, kodade ja omavalitsuste esindajatest ning riigipea poolt tema suva järgi nimetatud isikutest. Riiginõukogu tähtsaim õigus oli Riigivolikogu otsuste tagasilükkamine, kuid selle järgi vajadust ei tekkinud, kuna parteide keelustamine ja üleminek majoritaarsele valimissüsteemile tegid Riigivolikogust kuuleka nukuparlamendi. Taganeti ka vahetust rahvavõimust. Loobuti rahvaalgatusest ja rahvahääletus pandi sõltuvusse riigipea suvast.
I Riigivolikogu valimised toimusid 24. kuni 25. veebruarini 1938 uue põhiseaduse alusel. Riigis kehtis vaikiv ajastu ja poliitiliste parteide tegevus oli keelatud. Valimismääruse järgi võisid kodanike grupid kaheksa päeva jooksul (19 kuni 26. jaanuarini) oma kandidaate üles seada. Iga kandidaadi eest tuli maksta kautsjon 250 krooni ning soovituseks tuli koguda 150 allkirja.

1939. aasta 28. märtsil teatas president Päts, et parlament raiskab asjatult aega ja maksumaksja raha seaduste ümber, mida võib anda välja kiirelt presidendi dekreediga.
Praegu teeb parlament samuti tühitööd, sest niikuinii on eurodirektiivid ja Lissaboni leping ülimuslikud.

Keegi siin pidevalt korrutab "esimesest Eesti Wabariigist" ja kui ebademograatlik oli see ? President Päts tõesti saatis Riigikogu laiali ,sest eestlasi tüütas mõttetud vaidlused omavahel --kogu "aur" läks omavahelisteks tülideks rahvas ei kaotanud sellepärast midagi , hoopis vastupidi elu muutus Pätsu targal juhtimisel paremaks. Eesti oli ees ka juba oma naabrist Soomest --kuni Stalin hakkas koos oma sõbra Hitleriga "eluruumi omale laiendama" ja naaberriike ründama . Hiljem läksid "sõbrad" riidu ja sõdisid omavahel .Kuid see on ajalugu ja kõigile teada . Ainult täis idioot võib rääkida,et Rahvaste Liit tunnistas Eesti riigi ja ka Läti ja Leedu Nõukogude Liidu "seaduslikuks " osaks

to Jaanus 2011-04-19 20:22:43
Kes need sõbrad siis Münchenis 1938. aasta 29. septembril Euroopat jagasid?
Eesti ületas Soomet näiteks tööpuuduse poolest.
Nii Rahvasteliit kui ka ÜRO tunnustasid Baltikumi NL-i koosseisus.