pole Maksuga põhi mõtteliselt nõus !
EJJ igasugustele isikunimelistele tänavatele ! EJJ Ansipi Anruse pujjest'eele ja Savisaare Ettkari põjgule !

Miks nii tagasihoidlikult? Tuleks ka Karl Marxi tänav uuesti kanda Tallinna kaardile. Oli vist ka teisi tähtsaid juute, kelle nimi võiks ja peaks olema Tallinna linna kaardil. Edu!

juudi rahvusest Max Kaur hakkab võitlema oma rahvuse jäädvustamise eest Tallinna linnas. Max! Kõige pealt jäädvustame ikka eestlastest kuulsust ja au toonud inimesi ja siis vaatame kas kusagil ääremaal, noo näiteks Lasnamäel Vene katetraali kõtval mõni tänavalõik võiks kanda Eestist pärist võõramaalaste nime. Oled nõus sellega, Max!!!

Küsimus pole rahvuses, vaid tegudes. Miks ei võiks olla Tallinnas Wallenbergi tänavat, kui meie üks rahvusvahelise kuulsusega heliloojaid on juba loonud menuka ooperi "Wallenberg"? Ja ka n-ö nimelisi tänavaid võiks aeg-ajalt ümber nimetada. Liiati on Eestis tänavanimestik kaunikesti üksluine - igas linnas on Pikk, Lai, Kitsas, Lühike, Liiva, Tamme jne tänav. Muidugi tuleb isikunime andmisel ära oodata paras pikk aeg tema surmast, et selle isiku ankeet n-ö klaariks saaks.

mikks peab kasutama jusst tottrajd isikunimesid ? sagelikasutatavad nimed peakks nagu sõnatki olema võjmalikult lühikesed . m'eeldetulevad kunagised l'aevadenimed . kass nimepania ülttse sajj aru kuj laevale tuli värrvi mittm'esse kohhta 18 tähhtä ALEKSANDER KOLMPERE ? ise sellel laeval sõjttnuna tean et 2 meesst (tejne pidi tekilt julgestama) võõppasid seda nime kummalegi parrdale ja ahhtr'isse 4 p'ääva . ja s'eejuures ej v'iilind . teha saj seda ajnult sadamas ning sääl tuli taodelda vel eri luba sest värrvimisega kipub ka värrvi sadamavettetilkkuma .
ometi oleks võjjn laevad kannda näjttäks keni najstenimesid Eha, Liina, Riina, Anne, Ene jne .
paberejtehes aga võttis vannduma kuj pidid mõjsstlikkusest 3-4 korrda enam tähhtitokksima .
tänavatenimed peakks lähhtuma suuresti kohast . kuss on vesine, olgu Soo võj Raba tänav, kuss kühhm säl Mää, Künkka, Muhu, M'ääveere, M'ääaluse, M'ääp'äälsä jne tänav .
loomulikult ej pea olema Lille tänav sihuke kuhu l'illi istutadagi ej saa (näjttäks vanalinnas) .
ja ülttse pole paha ka kõrttsidele p'anna asjakohased nimed Päti, Kaabaka, Ajjgepää, Surmaga silmitsi, Maksa ära, Joo lambiks jne .
nimed asjakohasteks !

et mitte palju möliseda võtin ette vormiliselt väjkälinna ent sisult suure küla ehk Musstve k'aardi .
nimelisi tottrusi onn ajnult 1 - Pen`iito Ag`irre . se espànjastatud nimi on 'allatulistatud vaskist punalennduri mälästiseks . ometi on samas suur kirik ja lähitänavateks Toominga, Metsa, Roosi, Lille . kujj ej m'eeldi Kiriku sis minngi Nõgese võj Takkja säältt nimepanekuks ikkalejjaks .
j'õeristist põhjap'oole lähäb p'äätänav nimega Narva . aga mikks ? ej vii se tänav Narrva mitte otse vajd läbi Jõhvi . ja lähim tähhtis küla on Lohusu . ime et seda vel Murmanski võj Põhjap'ooluse maantteks ej nimetatud . minanimetaks selle Narva tänava ooppis Põhjatänavaks/Põhjateeks .
samam'oodi täjjästi arusaamatu taustaga Pihhkvatänava L'õunatänavaks/L'õunateeks . näjttäks Räpinas on Pihhkvasuunaline tee nimetatud ooppis Võõpsu maantteks .
samuti onn arusaamatu l'äändäviiv Tarttu tänav sest Tartt'usse onn ojj kuj palju maad . pigem võjkks se 'olla suunajärrgi Läänätänav/Läänätee võj mõnnd kohanimekasutades Torma võj Jõgevatee . mis sesst et kunagi viis just see tee kiirakäära Tartt'usse .
veel on jabur Sputtnik .
ja kujjgi Musstve ühht pooltt p'iirab Pejppsi on Järvä tänavaksnimetatud ajnult pisike jõnkks sillajuures .
ej tea nende tänavate ajal'oolist taussta aga ülldiselt tunnduvad ülejäänd tänavanimed vähämalt keeleliselt talutavad ja ehk paljutki põhjendatud . onn Marja, Ahvena (põhiline kala järväst !), Kasstani, Kooli, Õuna, Ajja, Kaluri, Nurme, Rohu, Jõe, Kallda (ikka jõe, mitte Siimu ega ta tüttre Kajajärrgi) jne .

võjmalik et Musstve onn üks õnnestunumate tänavanimedega külasid aga see ej lajjene loomulikult ülejäänutele .

Seda enam, et väidetavalt oli Butõrka kongiagent Georg Meri üheks viimatest töödest sisutihe vestlus Raoul Wallenbergiga...

maksule väjkä ülevaade ka Põllva tänavanimedest .
vahetamistvajavad järrgmised mittemaakkalikud ja isikunimelised tänavanimed:
Tehnika
Tehnika põjkk
Vabriku
Vabriku põjkk
En''errgia
J. Urda (isegi 'eesnime ej viitsita välljakirjutada sest s'aadakse aru et nimi on põhimõtteliselt totter)
J. Käjsi
V. Tuglase
ja nagu Musstveski on Järvä tänavaks minngi lühike jupp .

Räpinast loodin ette et säältt ehk küll tottrusi ej lejja . aga 2 lejttsin siisski: Aptegi ja Kultùurimaja .
Vabaduse pole küll keeleliselt jube aga ej saa aru mida se peakks säl tähändama .

aga Rappla pajstab päris puhasolema . ajnult Tallinna maantte võjks 'olla 'äälduslik Tallina .

silme'ette sattus aga Sillamä .
Keol''oogia
Ak. Pavvlovi
Kagàarini
Majak''ovsski
Tsk''aalovi
Korki
M. Rumj''anttsevi
Krõlòovi põjkk
L. Talst''ojj
Ts'ehhovi
Nikr''assovi
1. liin jne
kokkuvõttes: ojj plää.tt !

maksule - Maksule

Saue nimedel pole vigagi . nalljategid Kohvi ja Kak''ao . no viimane ej sobi keeleliselt .

üllatas Sindi . ej sobi ajnult V'öörmani .

SuureJaanis on totter J. K'ööleri ja Tallinna . viimaseasemel võjks vabalt 'olla Vänndra .

Põlttsamalt lejttsin V.R. Krojttsvaldi, K.A. Errmani, Tehnika, Tehnika põjkk .
aru ej saand Rinkktee tänavast sest se pole ülttse kusskil rinkkteel .

Nuustakult ajnus 1 akkas vasstu: J. Urda .

suures külas Lihulas äjrib sillma Pionèeri .

Mõjjsaküla linnkülas aga näjjb tänavanimedega korrasolevat . vaatt s'inna võjkks makks küll solkkimiseks oma Vallenbäri nimesokutada . vel 'enne kuj se küla taas külakst'aandatakse .

makks - Makks

Ega siis suvalist juuti päästetud, vaid neid, kelle sionistid välja valisid, ja olid nõus minema Palestiinasse. Neid juute, kes kuulusid saksa, eesti või vene kultuuriruumi, sinna ei vajatud.
Toimusid transfertehingud: juudid Rootsi, vastu saadeti transpordivahendeid, strateegilisi metalle, kütust jne.
Juutide hulgas on omavahel vaenutsevaid rühmitusi, eriti sefardid vs aškenazid.
http://kuban-news.do.am/publ/teatr_voennykh_dejstvij_sefardov_i_ashkenazov_vsja_planeta/1-1-0-758

Ettevõtjad pidasid Karl Selterit siiski ausaks meheks, kes siis, kui talle maksti, lubatud asja ka korda ajas. Kui Selter välisministriks siirdus, sai rahva juttude kohaselt tema uueks sissetulekuallikaks juutide elamislubadega äritsemine...

Näiteks Rootsi andis EW kulla EW-le tagasi 1940. aasta 15. juulil.
Võimul olid siis Päts & Vares. Nõukogude Eesti loodi alles 21. juulil.
1991. aastal teatas Carl Bildt, et Rootsi tunnustab Eesti Vabariigi iseseisvust Eesti NSV piirides.

Punaarmee vangistas II maailmasõja jooksul 10 000 Saksa sõjaväkke kuulunud juuti. Nende saatus ei huvita kedagi!
Kokku kuulus Saksa jõustruktuuride koosseisu 150 000 isikut, kes tänapäeval saaksid automaatselt Iisraeli kodakondsuse, ja kes kas hukkusid või sattusid erinevate liitlaste kätte vangi. Mis sõjavangidest siis sai?
Tabuteema on ka Judenrat ja selle politsei ning koonduslaagrite juutidest kapod.
http://www.kansaspress.ku.edu/righit.html
http://www.duel.ru/200240/?40_5_2

http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/mees-kellest-keegi-midagi-ei-tea-folke-bernadotte.d?id=27683999
1948. aasta 17. septembril mõrvasid sionistid organisatsioonist „Lech“ eesotsas Ytzhak Shamiriga Jeruusalemmas t Rootsi riigimehe ja diplomaadi, krahv Folke Bernadotte´i, koos temaga mõrvati ka ÜRO sõjaline vaatleja, prantsuse kolonel André Serot.
Krahv oli ÜRO resolutsiooni nr 181 autor, ja see resolutsioon nägi ette palestiina aladele kahe riigi: juudi ja araabia riigi loomise, Jeruusalemm pidi jääma rahvusvaheliseks linnaks ÜRO egiidi all. Sionistidele asjade selline käik mõistagi ei meeldinud...
Ta oli muuhulgas kuninga Gustav V (valitses 1907-1950) vennapoeg ja Rootsi Punase Risti president. Esimese ja Teise maailmasõja ajal aitas kaasa sõjavangide vahetamisele. Pidas vastutusrikkaid-pingelisi konfidentsiaalseid läbirääkimisi Reichsführer´i-SS Heinnrich Himmleri (1900-1945) endaga. 1948. aasta mais määras ÜRO norralasest peasekretär Trygve Lie (1896-1968) ta selle maailmaorganisatsiooni üleüldse esimeseks rahuvahendajaks Palestiina jagamise relvastatud konfliktis
Mis puutub aga teo moraalsesse külge, siis vähemalt Iisraeli vaskapoolsed tunnevad veel praegugi piinlikkust.1995 vabandas Iisraeli välisminister Shimon Peres Rootsi ametlike esindajate juuresolekul selle mõrva eest. Ehk ooperi „Wallenberg" komponeerija Erki Sven Tüür innustub nüüd looma heliteost „Bernadotte"?

1938. aasta detsembri keskel kohtus EW sõjaväeluure juht kolonel Richard Maasing Saksa mereväeatašee Bonin’iga.
Otsustati, et Eesti ja Soome püüavad säilitada näilist neutraliteeti, et vältida Nõukogude enneaegset rünnakut, samas peab ajakirjanduses vältima Saksa vastaseid avaldusi.
Kolonel Maasing ei pidanud Rootsist saabuvat abi millekski: vabamüürlaste keskus, kust põhjasugulase maski varjus destruktiivsed sotsialistlikud ideed Balti riikidesse levivad!

Nii Rootsi kui ka Norra ei tunnustanud EW pagulasvalitsusi.
1953. aastal loodi Norra ranniku lähistel neutraalvetes kaks konkureerivat pagulasvalitsust. Ühte juhtis peaminister presidendi ülesandeis Rei, teist peaminister presidendi ülesandeis Maurer.
Rootslased ja norrakad pidasid selliste härrasmeest kogunemisi tubateatriks ja leidsid, et kui tahetakse näitemänguga tegeleda, siis las tegelevad!
Läti ja Leedu pagulasvalitsusi ei moodustanud.

http://www.litmir.net/bd/?b=3675
Праведник. История о Рауле Валленберге, пропавшем герое Холокоста
Автор: Бирман Джон

Eks Rootsi pankadel olid ka omad nõuded. Sooviti võimalikult suurt osa turust oma kätte saada ja kohalikud pangad tuli likvideerida.
Siin võib olla ka korruptsiooni maik juures.