to tõeleid 20:30;
Öölaulupeod olid 1988.a. juunis Tallinna Vanalinna päevade ajal. Kulminatsioon oli 10.juuni öö paiku, kui Lauluväljakule läksid esinema ansamblid. Kuulsin kunagi raadiost ühe seal esinenud ansambli esindaja intervjuust, et ansambleid palus Lauluväljakule esinema minna toonane Tallinna kompartei linnakomitee juht Enn-Arno Sillari (!). Enn-Arno Sillari oli ka see mees, kes käis Moskva võimukoridorides pakkumas kompartei pealiku Karl Vaino asendamist Vaino Väljasega. Vaino Väljas oli siis N.Liidu suursaadik Venetsueelas &Nikaraaguas. Väljas saigi 16.juunil 1988 kompartei juhiks.

Rahvarinde suurim massiüritus 1988.aastal oli kõne-laulukoosolek Eestimaa Laul septembris Tallinna Lauluväljakul. Sinna kogunes hinnanguliselt 300 000 inimest. Seal kõnega esinenud Muinsuskaitse esindaja Trivimi Velliste kutsus rahvast üles Eesti Vabariigi iseseisvust taastama. Ta sai marulise aplausi!

to Meid ei reetnud 20:44;
Ära vassi! Ülemnõukogu andis juba 1989.aasta novembris oma otsusega ajaloolis-õigusliku hinnangu Eestis 1940. aastal toimunud sündmustele, milles kvalifitseeriti NSV Liidu aktsioonid Eesti Vabariigi vastu sõjaliseks agressiooniks, okupatsiooniks ja anneksiooniks. Eesti inkorporeerimine NSV Liitu tunnistati õigustühiseks, ühtlasi otsustati taotleda Eesti riigi taastamist rahvusvahelise õiguse subjektina.

1989. aasta 24. detsembril saavutasid Eesti saadikud NSV Liidu Rahvasaadikute kongressil Hitleri-Stalini (Molotovi-Ribbentropi) pakti tunnistamise kehtetuks allakirjutamise momendist alates. Kehtetuks tunnistamise poolt hääletas umbes 1400 saadikut 2250st.

ERSP boikoteeris saadikute valimist N.Liidu Rahvasaadikute Kongressile. Kui rahvas oleks valimisi boikoteerinud, poleks olnud ka Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) kehtetuks tunnistamist olnud.

Eestimaa laul toimus 11.september 1988.aasal. Rahvast oli üle 300000 tuhande ja Sinimustvalgete lippude all dirigeeris Gustav Ernesaks oma isamaalaulu. Samuti esinesid seal Ivo Linna,esitades Alo Mattiiseni laule. samuti esines Edgar Savisaar,kes nõudis ausaid ja vabasid valimisi. Olin ju ise kohal,nii suvisel öölauludel kui kõigil Rahvarindega seotud üritustel.

to V.K.19:23; 19:37;
#Ajalugu annab lõpuks hinnangu isikute kohta. Savisaar on juba saavutanud kõige kestvama osaluse Eesti poliitikas#
Neid, kes on Eesti poliitikas olnud vähemalt 1988.a. kevadest saadik, on küll päris palju!
Savisaar on olnud Eesti valitsusjuht vaid ühe perioodi: 3.aprill 1990 – 29.01.1992. (Rahvarinne võitis Ülemnõukogu valimised 1990.a. märtsis). Sellel perioodil toimus palju määrava tähtsusega ajaloolisi sündmusi. Näiteks:
¤ 30. märtsil 1990.a. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu otsuse „Eesti riiklikust staatusest”, milles kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega.
Neli päeva pärast seda hääletas Ülemnõukogu E.Savisaare Eesti valitsusjuhiks.
¤ 8.mail 1990 võttis Ülemnõukogu ametlikule kasutamisele nimekuju Eesti Vabariik (s.o. Eesti nimest kaotati sõnad Nõukogude Sotsialistlik).
¤ 20.augustil 1991.a. võttis Eesti Ülemnõukogu vastu otsuse „Eesti riiklikust iseseisvusest“, mille esimene punkt on: Kinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist.
¤ Juriidiliselt sai Eesti N.Liidust vabaks N.Liidu Riiginõukogu otsusega 6.septembril 1991. Otsuse projekti valmistasid ette Eestist valitud N.Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikud. Riiginõukogu moodustati pärast 1991.a. augustipuchi ja see koosnes N.Liidu president M.Gorbachovist, tema abidest ja liiduvabariikide juhtidest. Parteitu Endel Lippmaa tegi Riiginõukogu liikmete seas tõhusat lobbitööd, et neid Eesti iseseisvuse poolt hääletama panna. Kõik oma poolthäält ei andnud (E.Lippmaa andmeil, kuuldud raadiost).

Nõnda TEHTI Eesti ajalugu.

mõned tahavad mingi lolli järjekindlusega meile selgeks teha, et RR on Savisaar ja Savisaar on RR. Tegelikult on RR meie kõik, kes me tahtsime vene alt vabaks saada, Savisaar oli võimekas organisaator, kes oli meie soovide eestkõneleja ja teostas meie tahet. Seda talle nõukakummardajad andestada ei suudagi, et ta nende tookordsed soojad kohad mehele pani ja sundis neid uuel ja keerulisemal viisil varastamist alustama. Selles on Savisaare suur patt ja selle eest teda aina nuheldakse ja lõpmata kordi risti lüüakse. Paraku unustavad nuhtlejad, et Savisaar ei olnud üks tegija, tema selja taga oli tegelikult kogu rahvas ja seepärast rahvas teda ka toetab.

mõned tahavad mingi lolli järjekindlusega meile selgeks teha, et RR on Savisaar ja Savisaar on RR. Tegelikult on RR meie kõik, kes me tahtsime vene alt vabaks saada, Savisaar oli võimekas organisaator, kes oli meie soovide eestkõneleja ja teostas meie tahet. Seda talle nõukakummardajad andestada ei suudagi, et ta nende tookordsed soojad kohad mehele pani ja sundis neid uuel ja keerulisemal viisil varastamist alustama. Selles on Savisaare suur patt ja selle eest teda aina nuheldakse ja lõpmata kordi risti lüüakse. Paraku unustavad nuhtlejad, et Savisaar ei olnud üks tegija, tema selja taga oli tegelikult kogu rahvas ja seepärast rahvas teda ka toetab.

to teema 15:34;
#Savisaar oli võimekas organisaator, kes oli meie soovide eestkõneleja ja teostas meie tahet. Seda talle nõukakummardajad andestada ei suudagi, et ta nende tookordsed soojad kohad mehele pani. Selles on Savisaare suur patt ja selle eest teda aina nuheldakse ja lõpmata kordi risti lüüakse#

Oi, oi! Savisaart nuhtlevad ju hoopis nn. paduisamaliitlaslikud jõud! Vähe sellest, et nuhtlevad! Need jõud on ju üritanud Savisaare osa Eesti vabaduse saavutamisel maha vaikida!
Näiteks. 1997. aastal Avita kirjastuse poolt välja antud 5. klassi ajalooõpik, mille koostajateks on Mart Laar jt. ei maini kordagi eesti taasiseseisvumise võtmekujusid Arnold Rüütlit, Vaino Väljast ega Edgar Savisaart. Kolme viimatinimetatu patt on ilmselt selles, et Eesti vabastajaks polnudki USA „valge laev“! Vabadus saavutati ju hoopiski oma rahva ja selle juhtide ühise jõuga & nõuga.
Detsembri alguses oli EV juubeliürituste avapidu. Lähiajaloo võltsijad ei kutsunud sellele peole neid Ülemnõukogu saadikuid, kes 20.augustil 1991 - N.Liidu puchistide saadetud sõjaväekolonni kohaloleku äreval ajal - julgesid Eesti taas vabaks kuulutada! Taasiseseisvuse otsuse poolt hääletas ka Savisaar (tollal oli valitsusjuht ka ÜNs).
Muuseas, need, kes olid tegusad nõuka ajal, on olnud iseseisvusajal edukad. Permanentselt vinguvad hädavaresed. Ka 17-ndal iseseisvusaastal on hädavareste hädades nende meelest süüdi ’komud’.

siis avas rahva silmad mitte Hirvepark, vaid hoopis fosforiidisõda. Ka sealsed eestvõitlejad olid hilisemad RR aktivistid.
Lepime kokku, et oma osa Eesti taasiseseisvumisse andsid kõik edumeelsed inimesed, kes 80te lõpus poliitikat tegid. Oleks aeg see omavaheline kraaklemine ja süüdistamine lõpetada.

kas Vähi valitsuses oli 66 liiget? Tule, taevas, appi!

Väga õige ja täpne oli kommendaar - "Kui aus olla" . Oma osa Eesti taasiseseisvumisele andsid kõik edumeelsed eestlased.

Mina andsin ka!

...

to Kui aus olla;
See on õige, nn. fosforiidisõda aktiveeris rahvamassid. Fosforiidisõja miitingud algasid 1987.aasta kevadel. Fosforiidisõda sai alguse ETV saatesarjast Panda, mida juhtis Juhan Aare. 23.08.1987.a. Hirvepargi miiting oli toona vaid üks miiting paljude teiste seas. Alles tagantjärele hakati seda tähtsaks reklaamima.

Aga 2004. anti vabadus ikkagi vabatahtlikult ära!

Mis jutt,,?Esimesena käis omariikluse idee välja avalikult ja ametlikult ERSP.
ERSP idee ,nimetus ja programm oli loodud Vello Väärtnõu poolt siis ,kuulub ERSP kui kaubamärk ka selle esmasele loojale.