iva on ju valimise ebas'ääduslikkuses, mitte ebas'ääduslikkuse nikerdamises .

kuj Leho peab ennd jur`istiks sis võjkks ta asstu kehhtiva ebas'ääduslikkusevasstu vällja . et kujdas on minngi lävi ja võrrdlusarrv koosskõlas võrrdelisuse n'õudega . mikks Leho seda ej tee ?

Sama kergusega, kui vahetatakse valimisliite, suudavad mõned ka erakondi vahetada. Nagu ülikondi...

Nüüd on parteide asutamine tehtud senisest poole lihtsamaks - tuhande liikme asemel piisab registreerimise viiesajast. Häda on vaid parteile nime panekuga. Ojuland on oma protestiparteile nime panekul kõvasti ämbrisse astunud - NO-teater on nime "Ühtne Eesti" endale ära patenteerinud ja mitte keegi ei tohi mitte kunagi ega mitte kusagil sellist nime kanda. Võikalt irvitades pakuvad "teaatritegijad" tublile eurotasemel naispoliitikule igasuguseid totraid kommertsplagusid üle võtta. Kommentaariumides löövad agarasti kaasa kõikvõimalikud irvhambad ja lobalõuad.

Mitte keegi aga pole veel tulnud selle peale, et ärapatenteeritud ja ilmselt seeläbi ka ärasolgitud "Ühtse Eesti" asemel võiks lp Kristiina Ojulandi sündimahakkav partei kanda enneolematult kõrgmainelist nime - AUS EESTI. Kas poleks aeg mõelda sellele, et Eestis võiks asju ajada, isegi poliitikas, ausalt?

kuj liikkmejd peab olema poole vähäm sis jõugu kokkubanek on tegelikult 2 ruudus lihhtsam . sest eriti rasske on just tejse 500' ärabettmine .

ent lootta millelegi ikkagi pole . sest mitte ükkski nejst uutest ej kavandagi elugorralduse muuttmist, tegemist onn olemasoleva sõnniku'unniku ilustamisega ehk kattsega trügida samuti pirukagallale . pärast sülitavad kõjkk varasematele lubadustele ja põhimõtetele ning kõjkk onn ühhte nägu .

Magnusele niipalju, et kindlasti võiks olla siis Aus Eesti või Üksmeelne Eesti, sest raske uskuda, et mingil NO-teatril on ainuõigus Eesti riigi nimele?!?

Jurist võiks enne artikli kirjutamist seaduse lõpuni lugeda ja aru saada lihtsast mehhaanikast, pole vaja isegi tõlgenduse tõlgendamisele rõhuda. Siis tuleks loogilisem lugu.

Seaduse järgi arvatakse halduskogudesse need isikud, kes soovivad tegelda linnaosa probleemidega. Seda tuleb kandidaadil enne valimisi teatada. See on avalik teave ka häälte andmise ajal. Isik, kes kasutab linnaosa vaid Tallinna üldvolikogusse saamiseks, ei osale mitte halduskogu kohtade jagamisel. Viimane toimub halduskogusse kandideerida soovinute saadud häälte arvu järgi.

Kui nüüd peibutuspardid ja linnavalitsusse siirdunud ja vaid Tallinna üldisest valitsemisest huvitatud isikud valimisringkondade nimekirjadest välja arvata, siis Vaba Tallinna kodaniku kohaliku halduskogu kohtade soov põhines just selsamal juriidiliselt määratud jääknimekirjal. Ja selle juures võib lisaks näha ka kahte erisust - kas arvestada kohalikku 5% künnist või mitte. Artiklis toodud Vaba Tallinna kodaniku halduskogudse pretendentide nimekiri põhineb 5% mittearvestamisel, valimisliidu edasine tegevus on aga olnud eelkõige 5% künnist arvestav.

Kui mingit ebaõiglust on, siis seda võib ette heita vaid meetodile. Et toimib jääknimekirjade meetod, mitte pole sõltumatut nimekirjade valimist või parteitoetuse protsendi arvestamist. Meetodist tulenevana on näiteks ligikaudu võrdse tulemuse saanud Keskerakonnal (20%) ja Reformierakonnal (18,5%) vastavalt 4 ja 2 kohta Nõmme halduskogus. Kasutatav meetod koos oma praeguste tõlgendamistega võimaldaks äärmuslikul juhul näiteks Pirital 55% hääli saava kohaliku nimekirja halduskogust välja jätta ning rohkete peibutuspartide ja ületallinnalist kandideerimist eelistanud kandidaatide loobumise tulemusena koostada kohalik halduskogu partei nimekirjast, kes said ületallinnaliselt 5,5%, Pirital aga 2% häältest.

Praegu tegeleb aga hr. Leho Ruus siin teadliku seadusest mööda rääkimisega.