![]() Kaugel, kaugel, kus oled, minu kodu...
Tähenärija to arno
2008-01-05 12:31:27
Teie ajate segi keskmise sundüürniku ja tüüpilise sundüüri
küsimusest kirjutaja, sundüürnike häältepüüdja või mõne muu
sellise. Kalamaja sundüürnik tõenäoliselt ei valeta, kui
väidab et ei tunne ühtegi endist viru ärikat ega asutuse
partorgi.
mis selle arnoga on?
2008-01-05 15:02:26
Kes talle liiga on teinud? Sellele intelligendile.
Näen, et ta töötab selle kodulehe juures palgalise
sõimajana vist juba pikka aega. Kust tema probleem hargnema
hakkas?
arno
2008-01-05 15:13:43
Tähenärijale vastuseks. Üldsegi mitte, sest siin
kirjutavadki peamiselt TÜÜPILISED sellel teemal kommijad.
Ma olen püüdnud aastaid joodiku järjekindlusega selgitada,
et pole olemas mingeid "sundüürnikke", on kõige
tavalisemad üürnikud kes on olemasolevatele pindadele
sattunud(trüginud)kas saatuse tahtel või isiklikul
intiatiivil ja kes juba rohkem kui 15 aastat kasutavat
omanike poolt "seaduse" jõuga pealesunnitud
sotsiaalteenust, kuna nn piirmääraga üür ei võimalda
omanikul maja normaalselt majandada. Mulle tundub, et Te
saate suurepäraselt aru ei räuska mitte need Kalamaja ja
Kopli liinide viletsates majades elunevad ja oma viletsa
majandusliku seisu tõttu võimetud üürima endile mujalt
korralikke kortereid(tänu suurte kinnisvaraomanike poolt
lakkeaetud kinnisvarahindadele).Peamised röökijad on nimelt
need vene ajal kesklinna suured pinnad ja endiste
rikkurite suvilad ja eramud hõivanud endine nomenklatuur,
kes kasutab neid elu hammasrataste vahele jäänuid vaid
eestimaa üldsusses kaastunnettekitava sildina. Kui
linnavõimud (kelledeks on valdavas enamuses endine
nomenklatuur)oleks kas või veidigi soovinud, oleks olnud
võimalus varustada kõik OMA elamispinnaga, sest Nõukogude
ajal oli meil väidetavalt 100 000 võõrväelast kelledest
keegi ei elanud ei telgis ega lageda taeva all. Aga need
tohutud sõjavälinnakud ja kasarmud lasti hoolimatult
äralagastada ja kivi haaval laialitassida, lükates
eramajades elunevate üürnike probleemid omanike õlule. On
loomulik, et just need headel kesklinna pindadel ja Nõmme
linnaosa eramutes elunevad omaaegsed "ülikud" ei taha
kuuldagi kolimist mingisse sõjaväelinnakusse või veel
hullem kasarmusse ja sellel teemal on siinsetel
veebiveergudel laotatud sõimu lademetena. Olen väsimuseni
korrutanud, et siberiteed läbikäinud eestlane saab
suurepäraselt aru, et pind kus ta elama on sattunud ei
kuulu talle ja ei räuska vaid püüab enda eluruumi küsimuse
lahendada ilma sõimu ja majaomanikku süüdistamata, veel
vähen kasutamata sellist väljendit nagu "lehma
lellepojad" või "hitleri sabarakud" mida üsna ohtrasti
pruugitakse siinses veebikeskkonnas. Ma tean suurepäraselt
mida kirjutan, kuna olen elanud ja töötanud oludes mis
tänastele "sundüürnikele" ka kõige kurjemates unenägudes
ei esine ja siiski jäänud inimeseks mitte laskunud endast
edukamate sõimamiseni. Jäin Teiega pikemalt arutlema, kuna
esinete argumenteeritult, mitte ei lasku labase sõimuni.
Loodan, et suutsin Teile midagi ka selgitada.
arno on nagu parteifunktsionäär
2008-01-05 16:14:23
kirjutab ja kirjutab.. järsku oleks midagi kasulikumat
teha? või sai eesti riik juba valmis, kuna tema sai oma osa
juba kätte?
ja keda siis veel süüdistada
2008-01-05 16:16:36
kui mitte riiki ja võimu, kes selle sigadusega hakkama sai?
Sa arnoke oled väike kal selles sogases vees, kas jäi
väheks veel muidu saadud maast osmiku ümber?
Tähenärija
2008-01-05 16:47:48
Aitäh, arno! Olen teie kommentaare varemgi lugenud ja pole
neis leidnud kübetki valet ega demagoogiat, kuid endiselt
olen kindel, et teie üldistused on ekslikud ja ülekohtused
enamike sundüürnike suhtes. Elan ise Tallinna nn.
kõdurajoonis, tunnen ümbrust ja inimesi. Mind häirib see,
et sajad eesti pered, kes elasid aastakümneid viletsates
kööktubades koos nagu silgud pütis ja kellele nõukogude
võim nimme kortereit ega krunti ei andnud, on ka täna
kõikvõimalikes sundüürnike päästeprojektides kõige viimasel
kohal. Mulle ei mahu pähe, kuidas saab Eesti Vabariigis
koolidirektorina või isegi lihtõpetajana töötada inimene,
kelle arust nõukogude ajal viletsuses elanud inimesed
peavadki viletsusse jääma ja nõukogude ajal privileege
nautinud inimesed ja nende järeltulijad tuleb selle
"tasuks" lausa üle kullata. Pean viisi, kuidas erstati
elamufondi ja elamumaad Eestis, äärmiselt vastikuks
väiklaseks korrumpeerunud bolðevismiks ja seetõttu ei leia
minu silmis armu ühegi erakonna katsed samas vaimus
omandireformi jätkata. Omandi tagastamine oli omandireformi
kõige normaalsem osa. Need poliitikud, kes on mõelnud
enam-vähem nii nagu teie, on jätnud sundüürnikud täielikult
osavate populistide-häältepüüdjate meelevalda ja tänaseks
on selle kaarnakarjaga ühinenud veel kinnisvarahaid, kes
munitsipaalehituse abil püüavad sundüürnike õnnetusest
lausa materiaalset kasu lõigata. Seega on igal mõtleval
inimesel täna küllalt põhjust sundüüri küsimusega tegeleda.
arnole
2008-01-05 17:18:15
Miks arvad,et siberitee läbikäijad ei elanud tagastataval
pinnal?Oli ja üpris päris palju.
arno
2008-01-05 17:35:23
Miks Te kõik ruttate mind materdama enne kui olete vähegi
süvenenud minu kirjutatu sisusse? Võimatu on keskustleda
kellegiga, kes ruttab sind kritiseerima enne su kirja
lõpuni läbilugemist. Oleksin Teilt, Tähenärija, lootnud kas
või veidigi põhjalikumat süvenemist minu poolt
kirjapandusse. Teistest mind laussõimuga ülekülvajatest ma
lihtsalt ei räägigi. Kahju aga selline on elu.
Tähenärija
2008-01-05 17:43:55
Mäletan meeleolu ja lootusi, mis levisid Tallinna
kõdurajoonides vabariigi taastamise alguses. Loodeti, et
nüüd oma riik aitab kõik oma kodanikud mingi minimaalse
järje peale. Tagastamises ei nähtud erilist probleemi.
Paljud tagastatavate majade elanikud isegi rõõmustasid, et
ehk tõstetakse kohe välja ja saab uue normaalsema korteri.
Jamaks läks alles pärast enamuse riigikorterite erastamist
ja kui selgus, et üürnikele ei plaanitagi midagi pakkuda ja
omanikele ei kavatsetagi saamata jäävat tulu korvata. Riik
lükkas omandireformi omavalitsuste korraldada ja andis
neile isegi volituse riigimaad vallasvara juurde jagada,
kuid jättis Riigikontrolli ilma õigusest asjade käiku
kontrollida. Sundüürnikud ja nende majaomanikud unustati
sootuks, kuni ühed taipasid nende abil hääli püüdma hakata.
Sundüüri küsimus on hoiatav meeldetuletus sellest, et riik
on tegelikult pime - kui 101 poliitikut asjaga ei tegele ja
kui kolmas sektor neid tegutsema ei suru, siis võib kohutav
sigadus kesta või aastakümneid.
Tähenärija to arno
2008-01-05 17:50:32
Lugesin veel kord teie viimast vastust, kuid ei saa
etteheitest aru. Juhul kui olete pedagoog, siis kinnitan,
et ei teadnud seda ja minu etteheide on Märt Sultsile,
mitte teile.
MEIE
2008-01-05 18:17:20
HOOLIME, et KE vastased peaksid suu.
Keskmine Peeter
2008-01-05 19:33:21
Suur Peeter elas nõukogude ajal 25 aastat suures
mugavustega korteris makstes tühist üüri, sundüürnikuna
nautis ta sama korteri mugavusi 13 aastat makstes
turuhinnast 10 korda väiksemat üüri ning lõpuks saab 2
miljonit maksva K-korteri.
Väike Peeter elas nõukogude ajal 25 aastat väikeses
igasuguste mugavusteta külmas kööktoas, elas 13 aastat
samas kitsikuses ka sundüürnikuna makstes turuhinnast 5
korda väiksemat üüri ja lõpuks saab ühetoalise
munitsipaalkorteri üürnikuks mõnes võõramaalaste getos ja
sedagi 10-ks aastaks. Märt Sultsi arenenud kõlblustunne
haistab siin ebavõrdsust ja ta palub Issandalt
jõulukingitust ka Väikesele Peetrile - tema kööginurka
külma vee kraaniga ja 1/4 mõttelist osa trepikoja WC-st.
Kui Issand Sultsi kuulda võtab on hüved jälle nii jaotatud
nagu Lenin-Stalin soovisid ja õnn maa peal tagasi. Huvitav
oleks siiski kuulda, mida linnavolinik Volikogus ja esimees
Halduskogus sundüürnike heaks ära on teinud. Valijad
ootasid veidi enamat kui palvetamist, seltsingul käimist ja
nahkpükstes piketeerimist.
keskmisele Peetrile
2008-01-05 20:04:17
See kirutud seltsing on jõudnud ainsana nii kaugele pole
vaja siin parastada.Mida on teised teinud,kas mune süganud
kogu selle aja?
Keskmine Peeter
2008-01-05 20:11:04
Seltsing on tubli, aga linnavoliniku ja halduskogu esimehe
tööga pole sellel suurt tegemist. Märkimine, et eelkäiad on
teinud vähe ja veider väide, et riik ei hakkagi midagi
tegema ei ole õigustuseks oma hoolimatusele.
Vabaturg
2008-01-05 20:24:04
Linnal oli 13 aastat võimalik anda kõik vabad riigi
maatükid, väljaehitamiseks sobivad pööningud ja korruste
pealeehitamise võimalused ning äri- ja ametiruumidena
kasutatud korterid sundüürnikele nii , et igaüks oleks
saanud midagi. Enamus sellest ajast on Keskerakond olnud
Tallinnas üks võimuerakondadest. Hädaldada, nagu Sults ja
Savisaar , et "riik pole andnud !!!!" , on demagoogia.
Tänased linnavolinikud ja linnavalitsused peavad, alati ja
igal pool, tegema seda, mida eelkäijad jätsid tegemata.
maia
2008-01-06 10:26:27
Miks ei vasta keegi küsimusele kes parseldas maha need
vabad pinnad?Kui Tartus küsiti Reinsalult sama küsimuse
vastas ta lakooniliselt-need parseldati maha!Ja ongi kõik
või?Miks ei võeta vastutusele?Seda ei tehta sellepärast et
PUUDUB TAHE.Aga seda survet peame meie peale suruma
järjekindlalt.
to maia
2008-01-06 13:49:22
Talinna Linnavalitsuse aparaat jääb ju ametnikest tühjaks,
kui parseldajad kinni panna. Seda segadust ei soovi ükski
valitseja. Parseldamise niiditõmbajad on jälle vajalikud
majandusülemad igale erakonnale.
maia
2008-01-06 15:15:28
Sellele vaatamata tuleb ikka rauda taguda.Seda on vajagi,et
see asutus tühjaks jääb,saab kõntsa välja.
maia
2008-01-06 15:15:34
Sellele vaatamata tuleb ikka rauda taguda.Seda on vajagi,et
see asutus tühjaks jääb,saab kõntsa välja.
arnole
2008-01-06 21:28:57
Kuidas peaks lahendama õiglaselt sundüürnike probleemi?
Vastas Eiki Nestor
Jumala pärast mitte ainult nii, nagu teevad seda Jüri
Ratas, Elmar Sepp ja Indrek
Ahlberg. Oleme veendunud, et riigivõimu otsustamatus on
olnud ülekohtune nii üürnike kui omanike suhtes. Ka seda
probleemi ei saa lahendada nii, et ühtedel on õigus ja
teistel mitte. Võimalusi on kaks. Kui üürnikud saavad
õiguse erastada, peaksid omanikud saama kompensatsiooni.
Kui majad jäävad omanikele, peaksid üürnikud saama
korterid. Igal juhul tuleb riigil maksta, teisiti ei ole
enam võimalik.
|