Laidoner ei juhatand väge ja Päts polnd president

04. aprill 2007


Möödunud reedel teenis Kumus esietendusel kauakestvad kiiduavaldused Johan Laidoneri viimasest tööpäevast kõnelev teatritükk „Sõdur". Roman Baskini ja Ain Lutsepa näitlejatöö oli kindlasti kogu selle aplausi igat üksikut plaksu väärt. Saalis istunud esinduslikku poliitpublikut arvestades ei saa aga siiski välistada, et osa saalist aplodeeris kirglikult siiski lavalt nähtud loole sellest, kuidas Eesti riigi üht rajajat ja üht olulisimat hilisemat riigitegelast kujutati teatrilaval viimase kaltsuna, kes võõra võimu meelevallas olles ohverdas nii oma sisemise kui ka välise au ja väärikuse. Loo autor Mart Kivastik kirjutab kavalehel, et Eesti sõbrad ja vaenlased pole möödunud kuuekümne aastaga muutunud. „Seetõttu on võimatu teada, millega meie lugu lõpeb," hoiatab tüki autor.

Kunagiste Eesti riigi rajajate ja juhtfiguuride kujutamine tänasel teatrilaval allaheitlike äbarikena ei aita siiski kuidagi kaasa praegu riiki juhtivas seltskonnas isamaaliste veendumuste kasvatamisele. Nii nagu pole laiematele ringidele veel selge, kuidas mõjub meie tänasele riiklustundele Pätsi ja Laidoneri 30-ndate aastate keskpaiga tegevuse ajalooline revisjon presidendi ja Riigikogu esimehe sõnavõttudes.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (12)