Üle joone astus Toots, mitte Savisaar

Huvitav, kas teadlane ei tea või ei hooli ta sellest, mida või keda ta niiviisi toetab?

Kas Samostit, kes jahib kohta Europarlamendis ilmselt vaid palga pärast, sest Eesti ajakirjandusse tal enam mingit tagasiteed pole.

Või toetab professor hiljuti Interpoli poolt rahvusvaheliseks tagaotsitavaks kuulutatud Krossi, kes loodab Europarlamendi liikme staatusest immuniteeti rahvusvahelise õigusemõistmise eest.

Või seab pr. Toots end nö „ühele joonele" rahvuslastega IRL-i tagatoas, kes on juba jäänud vahele Eesti elamislubade kupeldamisega ka Venemaa allilmategelastele.

Suure tõenäosusega on see vaid väike osa IRL-i niiditõmbajate Venemaa-suunalistest korruptiivsetest huvidest ja äridest, kuid mingil põhjusel on see seltskond, kelle kampaaniat Anu Toots tahab oma usalduskapitaliga toetada.

Ühel ja teisel pool joont

Kui pr. Toots on ühel pool joont IRL-iga, siis on keskerakondlased hea meelega teisel pool joont oma esimehe Edgar Savisaarega. Sest nii põhimõttelagedat, labast ja populistlikku jõudu kui tänane Krossi-Samosti tandem IRL-is pole Eesti poliitika varem näinud.

Pr. Anu Tootsi ärritab see, et Keskerakond pole oma karismaatilist juhti välja vahetanud noorte vastu. Muidugi on ta jätnud märkamata asjaolu, et Keskerakonnast on välja kasvanud paljud noored poliitikud, kes juba täna on Eesti poliitilise eliidi tipus. Loomulikult ei ole ta tähele pannud selliseid poliitikute noorema põlvkonna säravaid tähti nagu Jüri Ratas, Kadri Simson, Mailis Reps.

Keskerakond on tublisti oma kaadriga aidanud ka teisi parteisid, kellest mõned on juba ka suurte parlamendierakondade juhid. Sellest kõigest aga professor Toots vaikib. Millegipärast panustab ta oma poliitilises retoorikas ainult kahtlase väärtusega tegelastele, kellest oli eespool juttu.

Teine Anu Tootsi väide, et kogu erakond aplodeerib ainult juhi sõnavõttudele, on pehmelt öeldes jamps. Aitan pisut riigiteadlast eelnevas ajaloos, millest ta ei pruugi teada, ja toon mõne näite.

Meenutame Tootsile ajalugu

Proua Toots võiks ju mäletada näiteks kirgi, mis haarasid Keskerakonda veel Euroopa Liiduga liitumise eel, kui erakond otsustas kongressil mitte toetada Eesti liitumist Euroopa Liiduga.

Mäletatavasti kutsus Savisaar kongressil saadikuid südametunnistuse järgi hääletama kompromiss-eelnõu poolt, kuid jäi koos Euroliidu pooldajatega ei-häältele lõpuks alla. See oli aastal 2003. Kas siis oli üks suur juht, kes kuulutas tõde ja kellele kõik aplodeerisid?

Kui see sündmus (mis muide toimus Tartu „Vanemuises" ja oleks võinud ju silma jääda!) on kuidagi teadlasest mööda libisenud, siis on muidugi kahju.

Kui see on meelest läinud, siis ehk tuleb meelde, kuidas Keskerakond on seni vist ainus Eesti erakond, kus esimehe kohale on päriselt toimunud tõsine sisekonkurents - Ratas vs Savisaar, aastal 2011.

Võib-olla on see mõru pill teadlasele, et Keskerakond pole kunagi olnud ega hakka loodetavasti kunagi olema lambakari, kes ühel häälel määgib. Rahvarindest välja kasvanud ainus tõeline rahvapartei on säilitanud muu hulgas osa rahvaliikumise stiihiast.

Keskerakonnas on alati olnud ja saab alati olema väga elav arutelu nii sise- kui ka välispoliitilistes küsimustes. Ja minu arvates on see hea.

Kas Toots võtab opositsioonilt õiguse kritiseerida valitsust?

Tõeliselt ahastamapanev on Tootsi seisukoht, et erakonnaliider, kes söandab avaldada seisukohti, mis vähegi erinevad valitsuserakondade omast, tuleb asetada kuhugi teisele poole joont.

Kui võtame opositsioonilt õiguse kritiseerida valitsust, muu hulgas ka valitsuse välispoliitilisi seisukohti, siis oleme tagasi 1930-ndate lõpus, kus polnud kedagi, kes oleks seadnud kahtluse alla riigijuhtide ainuõiged ja targad otsused, mis viisid Eesti okupeerimise ning Eesti rahva suure väljarändamiseni.

Riigiteaduste professorina võiks Anu Toots muretseda ja uurida neid tendentse, miks sajad tuhanded eestlased oma peredega on läinud elama välismaale, miks Eesti lapsed ei saa enam välismaal elades aru, kus on nende kodu, kes nad on ja miks nad seal elavad.

Kokkuvõtlikult: see, et Tallinna Ülikooli riigiteaduste professor tööst vabal ajal esineb parempoolse agitaatorina, pole õige ei oma üliõpilaste ega eestimaalaste suhtes.

KALLE KLANDORF, Tallinna abilinnapea

Vt ka Anu Toots, „Savisaare Moskva visiit seadis ta teisele poole joon Eesti poliitikas", Delfi, 8. aprill:

http://eesti.info/uudised/uudis.php?uid=1787711

Jaga |