Pole meile vaja seda ämmamoori maja...

Riigikontrolli ülevaatest riigi tegevuse kohta 2011. aastal leiab terve peatüki, mis kirjeldab kohalike omavalitsuste probleeme. Eelkõige antakse ülevaade küsimustest, mida on valitsusel võimalik järk-järgult tööd tehes lahendada. Loomulikult keskendutakse kohalike omavalitsuste reformimisele ning avalike teenuste kättesaadavusele, kuid mitte vähem tähtis pole ka küsimus riigi ja kohaliku omavalitsuse rollijaotusest ühiskonnas.

Kõige ilmekamalt näitab suhtumise ja suhtlemise olemust asjaolu, et valitsus peab täidetuks Riigikohtu 16. märtsi 2010. aasta otsust panna seadusega paika riiklikud ja kohalikud ülesanded ning nende rahastamine, kuid omavalitsused alles ootavad selle täitmisega edasi minekut. Välistamaks kahtlust, kellel siis on õigus, meenutan õiguskantsleri ülevaadet Riigikogule juba 2010. aastal, kus ta tuletas meelde, et Riigikohtu otsused on täitmiseks kohustuslikud. Linnad ja vallad tahaksid istuda läbirääkimiste laua taha ning paika panna riiklikud ja kohalikud kohustused koos rahastamisega, kuid valitsus ei taha sellest kuuldagi. Senikaua kuni ministrid ei ole nõus täitma Riigikohtu otsust, ei saa võtta siiralt ka ühtki sõna ja lubadust haldusreformi teemal.

Just seesuguseid probleeme vaagib ka Tallinna linna eestvedamisel korraldatav Omavalitsusfoorum, mis toimub muide 30. novembril järjekorras juba kaheksandat korda. Seekord keskendutakse küll põhimiselt õpetajate palgale ja haridusküsimustele, kuid loomulikult järgitakse jätkuvalt põhiideed, et linnad ja vallad peavad ühte hoidma. Praeguseks on suudetud saavutada küll stabiilne ja järjekindel kooskäimine, kuid valitsusliikmed endiselt pole sisuliselt selle foorumi häält suvatsenud kuulda võtta. Õigem oleks vist öelda, et on küll kuulnud, kuid ei taha kuulata.

Siiani on linna- ja vallajuhid olnud võrdlemisi leplikud ning vaadanud keskvalitsuse tegevust (ilmselt) murelikult pealt. See aga ei pruugi kaua kesta. Kuigi Reformierakond ja IRL on suutnud teatava hulga omavalitsustegelastest oma ridadesse tõmmata, ei päästa see üldist pilti. Mure oma omavalitsuse pärast murrab parteidistsipliini. Kui Toompeal kasutab opositsioon ööistungeid, siis valitsuserakondlastest linna- ja vallajuhid võivad asuda samuti omamoodi obstruktsiooni teele ning blokeerida partei edu järgmise aasta kohalikel valimistel.

Keskerakond soovib linnadele ja valdadele läheneda hoopis teisiti - oleme seisukohal, et kohalikud omavalitsused peavad saama senisest suuremat iseotsustusõigust ning kasutama ka reaalselt neile seaduses ette nähtud autonoomiat. Sellise Põhjamaade mudeli poole liikumine tugevdaks linnu ja valdu, annaks võimu „kohtadele". On lootus, et niisugune detsentraliseerimine aitab samuti kaasa poliitika usaldusväärsuse tõstmisele. See tuleks kasuks kogu Eestile.

TAAVI PUKK, Surju vallavolikogu liige, Keskerakond

KESKMÕTE: Siiani on linna- ja vallajuhid olnud võrdlemisi leplikud ning vaadanud keskvalitsuse tegevust (ilmselt) murelikult pealt. See aga ei pruugi kaua kesta.

Jaga |