Mäluta mankurdid Eesti poliitikas

RALF R. PARVE,      07. august 2002




Eelmisel nädalal ronisid riigikogulased oma suvekodudest jälle parlamenti. Lubades õiguskantsler Jõksi, riigikohtu korraldusel ja isamaaliitlaste ning mõõdukate tahtel kohalikel valimistel valimisliite.
Meenus Tshingiz Ajtmatovi romaan "Ja sajandist on pikem päev". Feodaalaeg Kõrgõztanist, kus toodeti piinarikkal teel mäluta orje niiviisi, et nende pea ümber õmmeldi toores kaamelinaha riba. Seejärel visati ori päevadeks päikese kätte. Kaamelinaha kuivades ohvri pea ümber pigistus aju kokku. Kui ori ellu jäi, muutus ta leplikuks, minevikku mittemäletavaks ja peremeeste käske vastuvaidlematult täitvaks.
Minu mäluga on õnneks kõik korras. Nii meenuski Mõõdukate agar vastuseis valimisliitudele aastal 1998. Nende praegused seisukohad vajaksid mankurde. Selliste mõtetega uinusin. Taas nägin und, millest tasuks rääkida.

Hänni võitlus valimisliitude vastu

Tundub, et ma laiutan oma unes Villu Reiljani ja Rahvaliidu fraktsiooni toas. Aga ei! Kalender näitab, et on hoopiski aasta 1998 ja olen Toompea lossis Siiri Oviiri ja Keskfraktsiooni toas.
Loen siis 21. mai Eesti Päevalehte. Nimelt kukkus parlamendis läbi Riigikogu valimisseadus, mis tahtis likvideerida valimisliidud. Loen, et Reformierakond, Mõõdukad ja Keskerakond teatavad, et valimisliidud ei kanna poliitilist vastutust ja hägustavad poliitilist maastikku. Eriti käre on mõõdukas Liia Hänni, kes leiab, et valimisliidud üleüldse on takistuseks Eesti arengule. "Kui seadusega on keelatud investeerimispüramiidide moodustamine, siis miks me lubame teha poliitilisi võimupüramiide." Ja lisab, et tema andmetel pole üheski pika demokraatliku arenguga riigis valimisliite.
See kõik on aga uni ja aastal 2002 ajab Hänni vastupidist juttu. Väites, et ahistatakse demokraatiat ning vanu asju meenutades ahistatakse ka teda ennast.

Mõõdukad Kaal, Tarand ja Ilves ahistamas valimisliite

Ikka olen veel aastas 1998. Lapsed on kooli saadetud ja poliitkool ka alustanud. 15. september - Eesti Päevalehe juhtkiri kiidab Mõõdukaid: "Mõõdukate visa võitlus valimisliitude vastu äratab sümpaatiat." Vambo Kaal teatab, et valimisliite loovad erakonnad, kes tahavad haarata võimu ka siis, kui oma poliitikat ei ole võimalik teostada. Nimetades võimuhaaramise eesmärgiks soovi ülisuuri kasumeid lõigata.
Pull mees praeguses mõttes, mõtlen unes.
Aeg kerib edasi. 17. november. Parlament kaotab Riigikogu valimistel valimisliidud. Haarav kõne Liia Hännilt: "Mõned kolleegid on arvanud, et valimisliitude kaotamine on põhiseaduse vastane, rikkudes ühinemisõigust, mida põhiseadus võimaldab. Erakondadesse ühinemise õigus on antud eelkõige EV kodanikele ja erakondade õigus moodustada omakorda ühendusi sõltub sellest, kas see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik või mitte. Praegune kogemus on, see ei ole demokraatiale vajalik, see on pigem ohtlik demokraatiale."
Püha taevas, mõmisen ma voodis külge pöörates. Millal talle jõuti nüüd teistsugune kärbes pähe ajada?
Jälle kerib aeg edasi. Nüüd ilmuvad välja Andres Tarand - Mõõdukate esimees ja Toomas-Hendrik Ilves - Jaak-Hans Kuksilt Talurahva partei ära kuksinud esimees. Takkajärge, et teistest mitte maha jääda, deklareeritakse ühisartiklis, et valimisliitude ärakaotamine oli üks igavesti vahva värk ning nüüd saavad kaks väga lähedast parteid leivad ühte kappi panna.

Mõõdukad valivad oma juhatust

Uni ketrab edasi. Nüüd olen sattunud Mõõdukate parteikongressile. Püha üritus jätkub. Kuna nad ise on aastal 2002 võidelnud nii innukalt valimisliitude eest, mida Hänni sõnul pole üheski demokraatliku arenguga riigis, siis toimub ka Mõõdukate partei juhatuse valimine valimisliitude kaudu. Näib, et noored tahavad pukilt tõugata vana juhtkonda, kuid avalikult ei julge seda teha. Õnneks aga ongi taoliseks juhuks olemas valimisliidud. Mõõdukate kongressil kandideerivad juhatusse valimisliidud Murukannike, Kah mul õunake, Punaubin, Antoonovka, Ljulja Kebab ja Davai Presidenta.
Saan tohlaka vastu pead. Ärkan. Väljas hahetab. Mulle on öökapilt pähe kukkunud Henry Kissingeri tellisepaksune raamat välispoliitka ajaloost aastail 1918-1998. Meil maailmanabaks peetavast Eestist pole seal suurt mingit juttu...

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)