Turvakeskuses elab ka miljonäride võsukesi

Millised noored elavad turvakeskuses?

Meil elab siin sõltuvus- ja käitumishäiretega noori, kel on probleeme ka koolikohustuse täitmisega. Esimestel kuudel turvakeskuses on nad trotsi täis – nende elus puuduvad raamid. Ega vabatahtlikult siia ju tulda.

Sõltlane tuleb eraldada ühiskonnast mõneks ajaks. Noored tegutsevad kinnise programmi alusel, mis kestab 10–12 kuud. Vajadusel võidakse seda aega pikendada.

Väljas võivad tublimad ja motiveeritumad noored käia ainult koos turvakeskuse töötajaga nädalavahetusel.

Kas turvakeskuse osakonnad on moodustatud raskusastme järgi?

Tüdrukute osakonnad on jaotatud natuke raskusastme järgi. Ühes elavad tõsisemate uimastiprobleemidega lapsed, teises aga koolist eemale hoidjad ja alkoholiga kimpus olijad, kes ei ole otseselt sõltlased. Poisid on jaotatud vanuse järgi: 10–14aastased ja 15–17aastased.

Kas turvakeskuse töö on tulemusrikas?

Süstivate narkomaanidega on esialgu kõige raskem. Sisulist tööd  saab nendega hakata tegema siis, kui sõltuvus on kadumas. Noortega tehakse rühmatööd. Meid aitab kolm psühholoogi. Igas vahetuses on väljas vähemalt üks meestöötaja.

Lisaks toimib turvakeskuses integratsiooniprogramm. Igas osakonnas tegutsevad eesti ja vene lapsed läbisegi. Paar aastat tagasi sattus turvakeskusesse üks vene noormees, kes eesti keelt ei osanud sõnakestki, kuid tegi 9. klassi lõpueksami eesti keeles väga edukalt.

Kas on ette tulnud konflikte?

Meestöötajaid otseselt rünnatud ei ole. Tüdrukud on küll kunagi kambaga planeerinud  rünnakut ühe töötaja vastu, püüdes talt võtmeid ära võtta. Peamiselt tuleb ette poiste omavahelisi tülisid. Rünnakud personali vastu ja suuremad konfliktid on väga harvad.

Keskuses on olemas turvapuldid. Häireolukorras saab töötaja anda signaali, mis on kõigis osakondades kohe näha. Turvapuldid on meil olnud paar aastat, seni pole kordagi olnud vaja neid kasutada.

Kas turvakeskusest on püütud põgeneda?

Sel aastal on põgenemisjuhtumeid õnneks vähem. Katseid on aga üritatud. Meil on hea koostöö politseiga, kes aitab jooksikuid üles leida.

Millise sotsiaalse taustaga noored turvakeskuses elavad?

Olen töötanud turvakeskuses viis aastat. Aastaid tagasi pöördus meie poole rohkem asotsiaalsetest peredest pärit lapsi (peamiselt Põhja-Tallinnast ja Koplist), kelle vanemad olid alkohoolikud või töötud. Enamik lapsi pärines vaestest peredest.

Viimasel ajal on üha enam saabunud jõukamatest peredest pärit lapsi. Mõni pärineb lausa miljonäriperedest. Meil elas siin poiss, kes õpib väga mainekas erakoolis. Turvakeskuses on nüüd ka rohkem keskklassist pärit lapsi, keda vanemad on jätnud hooleta. Näiteks paljudel on vanemad lahku läinud  – see lööb lapsed rivist välja ning nad satuvad halbade elukommetega „seltskonda“.

Kui pikk on abivajajate järjekord turvakeskuse ukse taga?

Poistest, kes on praegu järjekorras, saaks teha omaette osakonna. Tallinna Lastehaiglas on praegu näiteks sees üks poiss, kelle sõber sai surma. Ta on suures depressioonis, võttis kodus rahusti üledoosi ja tegi suitsiidikatse. Haigla ei julge teda välja lasta. Meie osakond on aga liiga täis. Turvakeskuses peaks olema ilmselt 300–400 kohta.

Intervjueeris INDREK VEISERIK

Jaga |