Riik on kohustatud sõjalise konflikti puhul elanikke kaitsma

Senine peaminister kahjuks pole valmisolekut vajalikuks pidanud, kui leiab, et Eestil pole tarvis võtta eeskuju Leedust ja välja töötada elanikkonnale juhtnööre tegutsemiseks sõja- või eriolukorras. Taavi Rõivas kinnitas seda valimiste eel ERR-is.

See ei ole vastutustundlik riigijuhtimine.

Kuidas elanikud peaks kriisiolukorras tegutsema?

Kaitsevägi valmistub riigikaitseks. Liitlaste üksus paikneb Tapal ja valitsus leiab 40 miljonit nende elutingimuste parandamiseks. See pole halb, kuid samaväärselt tuleb asuda ette valmistama oma riigi inimeste kaitset, sest meie rahvas on meie riigi kõige suurem vara. Elanikkonna kaitsmine ja eluks tarvilike teenuste tagamine on kirjas paljudes poliitikadokumentides, mis tegelikkuses kahjuks hooletusse jäetud. See ei tohi nii olla. On viimane aeg koostada reaalsed plaanid ning anda juhised, kuidas tegutseda kriisiolukorras.

Kriisijuhtum võib olla ka mittesõjaline: üleujutus, terrorirünnak, õnnetus ohtlikke aineid vedava rongi või autoga. Inimeste elule ja tervisele kujutavad ohtu paljud asjad meie ümbruses.

Iga inimene peab olema valmis!

Inimelu on unikaalne väärtus ja oleks kuritegelik mitte teha kõike mis võimalik, et seda kindlustada kas õnnetuse või sõjalise konflikti puhuks. Keskerakonnal on kavas elanikkonnakaitse süsteem väga hoolikalt ette valmistada ja rakendada, sest ta väärtustab iga Eesti inimese elu. Siiski algab kõik inimeste endi valmisolekust ja tahtest ennast ning oma lähedasi aidata.

Selleks soovitan kõigil koos perega läbi mõelda vajalikud tegevused, et olla valmis kriisiolukorraks.

Minimaalsed ettevalmistused võiksid olla järgmised:

* Pange kokku esmatarvete pakk (tuletegemisvahendid, ravimid, valuvaigistid, sidemed, taskulamp, paar taskunuga, varupatareid, tualettpaber jms);

* Varuge mitteriknevaid toiduaineid (kuivained, konservid, näkileib, maiustused jms);

* Hoidke sularaha ja väärtesemed võimalikult koos, et need saaks kiirelt kaasa võtta;

* Paneelmajades valmistage elamiseks ette kelder, sest seal on talvel soojem, kui küte peaks ära minema. (NB! Varuge tugevad suletavad kilekotid väljaheidete jaoks.);

* Varuge tavakasutuseks mõeldud AA-patareidel või akudel raadiojaamad, sest telefonid ei pruugi tööle jääda. Need aitavad teid ka leida, kui kelder peaks rusude alla jääma;

* Hoidke varutuna joogivett nii toas kui ka keldris;

* Linnas elades leppige kokku maal asuvate sugulaste või tuttavatega, et saate hädaolukorras nende juurde sõita, sest maal on ohutum ja ellujäämisvõimalused suuremad;

* Kodust lahkudes keerake kinni vesi ja lülitage välja elekter;

* Autos hoidke kanistrit varukütusega, sest tanklad võivad ruttu tühjaks saada.

RENE TOOMSE, julgeolekuanalüütik

Rene Toomse on Aburgus OÜ tegevjuht, Eesti Kaitsetööstuse Liidu juhatuse liige, kaitseliitlane. Riigikogu valimistel kandideeris ta Harju- ja Raplamaal Keskerakonna nimekirjas. Artikkel ilmus esimest korda valimisnimekirja ajalehes.

Jaga |