Avalik kiri Pressinõukogule

Toomas Alatalu,      11. september 2002


Ütlen kohe, et ma ei pea demokraatlikuks vormi, kuidas Pressinõukogu kokku pandi, ent kuna Avaliku Sõna Nõukogu enam pole, siis kasutan pakutud võimalust ja palun lahendada pakiline probleem.
Eesseisvad valimised tuletavad paratamatult meelde kolme aasta taguste valimiskampaaniate kajastamist ajakirjanduses, mis Pressinõukogu ühe liikme toonase analüüsi puhul kujutasid endast selget mängu vaid ühte väravasse. Oli teinegi pressiga seotud fenomen - eestikeelsed päevalehed vaikisid üksmeelselt maha äärmuspoliitik Jevgeni Kogani kandideerimise, mis ilmselt tulenes sellest, et sedapuhku esines too Kolmikliidu liitlase rollis. Täpsemalt öeldes jätsid päevalehed avaldamata kõik sõnumid ja kommentaarid, mis puudutasid Kogani kandideerimist. Pärast arvukaid signaale ajalehetoimetuste kummalisest käitumisest tegi Keskerakonna valimisstaap pretsedenditu sammu ja ostis reklaamipinnad, et teavitada valijaid Isamaaliidu verivärskest liitlasest.
Ajaleht Postimees avaldas vastava reklaami 13.oktoobril 1999, Eesti Päevaleht kaks päeva hiljem (ehk 2 päeva enne valimisi) keskkonnateemalisel leheküljel, kusjuures eelnevalt oli ilmutatud Hannes Rummi artikkel, milles too väitis lugejatele, nagu poleks Koganil mingeid shansse edule. Ometi võttis hr Rumm ise osa koostööprojektist venekeelse ajakirjandusega ja teadis hästi, kui jõulist reklaami tehti seal Koganile. Mõistagi andis selleks indu eestikeelsete lehtede sisuliselt soosiv hoiak Kogani suhtes. Nagu teada, kogus äärmuspoliitik ligi tuhat häält ning tema nime ja kohaga opereerides tehti järgnevalt mitmeid korvamatuid samme Tallinna, tegelikult Eesti poliitikas.
Tänaseni pole ükski instants andnud hinnangut Kogani kandideerimise organiseeritud mahavaikimisele ajakirjanduses, mis kujutas endast selgelt poliitilist tsensuuri. Pole üritatudki kindlaks teha neid jõude ja tegelasi kodu-ja välismaal, kes soosisid äärmuslase tagasipöördumist suurde poliitikasse. On raske rääkida kandidaatide ja erakondade võrdse kohtlemise printsiibist, kui võimuloleva koalitsiooni "kangelase" kandideerimise teatavaks saamiseks tuleb raha maksta. Kogu olukorra muudab häirivaks asjaolu, et mainitud päevalehtede arvamustoimetused töötavad pea samas koosseisus nagu 3 aasta tagasi. Sestap on hädavajalik saada selgus järgmistes küsimustes. 1. Kes peaks Pressinõukogu arvates andma hinnangu kolme aastat tagasi toiminud tsensuurile. 2. Milliseid garantiisid peaksid andma alanud valimiskampaanias ajalehetoimetused vältimaks uut tsensuurilainet aastatel 2002 ja 2003?
Teie vastusega arvestav

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)