Sotside sättumusi silmates

Hämmastab populaarseima erakonna juhi väga ettevaatlik toon: võiks, valiks, praegu välistaks, pigem, elame-näeme, teatud maksumuudatused jne. Intervjueerija Mikk Salu juba peaaegu käratab: "Ma tahan lihtsalt olla sõnades täpne: et kui on maksutõus, ütleme "maksutõus", mitte "maksumuudatus"." Vastuseks on: "Ei, selles mõttes jah..." (!)

Hästi aga ütles Mikser: "Millegipärast omistatakse sotsidele soovi makse tõsta, vaadatakse aga läbi sõrmede sellele, et tegelikult on Reformierakonna ja IRLi valitsus makse tõstnud. /.../ Vaatame, kus on kõige suurem meid ähvardav oht. Näiteks regionaalne ebavõrdsus on meil väga suur, selles osas oleme Euroopas väga halvas seltskonnas. Oma väikeses riigis ei tee see meile kindlasti au."

Tõesti, miks omistatakse sotsidele ja keskidele soovi maksupoliitikat muuta vaid selles valguses, et soovitakse makse tõsta? Jah, kahtlemata on üksikisiku tulumaksu protsendi tõstmine näiteks endise 26%-ni ja astmeline tulumaks ning ettevõtete tulumaksu taastamine maksude tõstmine, samas aga siiski selle vahega, et riigikassa hakkab nüüd paremini täituma tänu suurema koormusega suurepalgalistele ja väiksema koormusega väikesepalgalistele. See on maksutõusu üks pool, aga samas teine pool, läbi aktsiiside ja käibemaksude langetamise kompenseerib selle ja mõjub soodsamalt just vaesema, alla toimetulekupiiri toime tulema pidavate elanike suhtes - läbi kodukulude langetamise, läbi selle, et neile jääks peale toidu ostmise nüüd ka pisku üle. Nii on maksutõus tervikuna siiski pigem maksukoormuse langetamine elanikkonnale ja samm stabiilsema ühiskonna suunas.

Kui Mikser vastas ajakirjaniku küsimusele Savisaarega koostöö suhtes, et elame-näeme, siis arvasin, et Mikser hakkab juba Savisaarega leppima, kuid kus sa sellega... Tahtmatult tekib arusaam, et Mikser on nagu meie sotsiaaldemokraatliku taustaga presidendi pantvang, sest korrutab sama retoorikat, mida presidentki, kes omakorda selle vaid võimudele kasuliku retoorilise loosungi omandas just selleks, et pealinna linnapeast vabaneda.

Ebaõiglane on Mikseri väide, et üheks SDE-Keski koostöö puudumise põhjuseks olevat olnud väga negatiivne kogemus Tallinna koalitsioonist, kus sotse tegelikult polevat olnud vaja ja kus neile istuti näotul viisil pähe (?!?). Korduvalt nägime tollal meediast karismaatilist volikogu aseesimeest Katrin Saksa, samuti olid sotsidel vist ka aselinnapea ja linnaosavanema kohad. Tundub, et seda oli sotside vähest volikoguliikmete arvu arvestades isegi üle normi. Mitte kusagilt ei paistnud välja koostöö puudumine enne, kui üleöö tuli "mäe pealt" korraldus lavastada koostöö puudumine.

Kurb, kui opositsioon omavahel ei suuda koostööd teha - see on vaid vesi Stenbocki maja veskile.

UDO KNAPS, Märjamaa, Rapla maakond

Jaga |