Täiskasvanuõpetus kõrgkoolides

LEMBIT AUVÄÄRT,      21. august 2002


Meil ei õpi mitte ainult lapsed, vaid ka täiskasvanud. Siis nimetame seda tasemekoolituseks või tööalaseks täiendõppeks. Parim viis haridust täiendada on õppida ülikoolis eksternina.

Laste kõrval, kes käivad põhikoolis ja gümnaasiumides, õpivad ka täiskasvanud, kuid siis nimetame seda tasemekoolituseks, tööalaseks koolituseks või vabahariduskoolituseks. Laste kooliskäimine on meil võrdlemisi rangelt reguleeritud. Nad peavad kooli minema regulaarselt tunniplaanide ja kalendri järgi. Me ei peatuks siin vabamatel nn waldorf-koolidel.
Kord oli ühes lehes lugeda õpetajast, kes põhimõtteliselt keeldus oma last kooli saatmast ja õpetas teda kodus. Ta peamine argument oli, et kool võtab lapselt individuaalsuse.
Täiskasvanute koolikülastus ei ole rangelt kohustuslik. Ilmselt eeldatakse, et aastatega on tulnud mõistus ja saadakse ise loengutel istumise vajadusest aru.

Haridussüsteemis jätkub laua taga tukkumine

Täiskasvanute õppimisele annab hinnangu resultaat. Aga meie haridussüsteem on üles ehitatud eeldusel, et tulemuse tagab auditooriumilaua taga süstemaatiline tukkumine. Õppida soovijaid koheldakse ikka veel piiratud teovõimega isikute printsiibil: küll ema teab, mis on lapsele hea. Kõik jätkub, hoolimata infotehnoloogia kiirest arengust.
Tegelikult ei ole meie seaduseandja vähemalt õppimise reguleerimisel sedavõrd jäik, kui arvatakse. Õppekavad, mis on pikemad kui 120 tundi, peab heaks kiitma haridusministeerium. Õppusi võivad organiseerida vaid isikud, kellel on ministeeriumi koolitusluba.
Kuid õppeprogrammi raamides on võimalik spetsialiseeruda. Uueks loetakse õppekava, mis erineb endisest kolmandiku võrra. Kui muutused on väiksemad, pole vaja hankida uut luba, soovitav on aga siiski ministeeriumi muutustest informeerida. Üksikute õppeainete asendamine litsentseeritud õppekavas aga peaks jääma õppeasutuse enda otsustada.

Avatud ülikool asendab kaugõpet

Öeldu taustal tõuseb individuaalõppijate (eksternide) probleem. Enamik täiskasvanukoolitust reguleerivaid seadusi käsitleb ühel või teisel määral ka eksterne. Kõik põhilised õppimist ja koolitamist reguleerivad seadused näevad ühe võimalusena ka õppimist ja akadeemilise kraadi omandamist eksternina.
Meie koolide praktikasse aga on tulnud ka uusi mõisteid - näiteks avatud ülikool ja õppemoodulid. Oma algideelt oli avatud ülikool mõeldud tõesti avatud ülikoolina, ehk teisiti öeldes, avatud ülikoolis peaks igaüks võima osta just neid aineid ja teenuseid, mida ta soovib.
Praktikas aga on avatud ülikoolid asendanud kaugõppeosakondi, kus töötatakse samuti rangelt õppekavade järgi ja ainete valiku võimalused on sealgi piiratud. Moodulites asuvad ained moodustavad sisult teatud tervikud ja reeglina on igal semestril oma moodul.
Õppijatele, nagu märgitud, annab kõige suuremad vabadused õppimine eksternina.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)