„Vürst“ Weinrauch – mässavate omavalitsusjuhtide eestvedaja

Ukrainas Taga-Karpaatias Rahhovi linnas sündinud Jozsef Weinrauch mängis Assikvere külateatris Imre Kalmani opereti „Krahvinna Mariza“ järgi lavastatud muusikalises näitemängus „Roosid krahvinnale“ meespeaosa.

Pühendunult ja kogu hingest mängib Weinrauch oma rolle ka eluteatris. Õieti ei saa seda nimetada mänguks, sest mees ütleb, mida mõtleb, ja teeb, mida õigeks peab. Kui alustasime juttu haldusreformist ja selle võimalikest tagajärgedest, lausus Weinrauch mõnedki krõbedad sõnad tänase peaministri ja tema koduerakonna kohta.

Rahva ühehäälne arvamus

„Meil metsade keskel Peipsi rannikul on väike vald. Praktiliselt tunnen kõiki elanikke. Pidevas suhtlemises inimestega on selgunud rahva arvamus – omavalitsuste sundliitmisele ollakse raudselt vastu. Vallavolikogu otsustas ühehäälselt pöörduda Riigikohtusse tunnistamaks haldusreformi põhiseisukohad põhiseaduse oluliste paragrahvidega vastuolus olevaiks.

Tuntud õigusteadlase analüüs

„Kavandatavates haldusmuudatustes jääb paljugi arusaamatuks. Miks peab omavalitsuses elanike arv olema just 5000 või 11 000, mitte vähem ega rohkem?“ arutles Weinrauch.

Pala vallaga sarnaselt mõeldakse mujalgi. Juuni lõpul vaidlustas Viljandimaa Kõpu vald Riigikohtus haldusreformi sätted. Koos Palaga tellisid Kambja, Luunja, Nõo ja Ülenurme vald kunagise justiitsministri, Tartu Ülikooli emeriitprofessori Paul Varuli advokaadibüroolt haldusreformiseaduse õigusanalüüsi.

Tänaseks on haldusuuenduste vastu protestimas juba üle paarikümne omavalitsuse. Varuli advokaadibüroo tugineb oma seisukohtades ilmselt EV põhiseaduse paragrahvile 158, mis kõlab: „Kohaliku omavalitsuse üksuste piire ei tohi muuta vastavate omavalitsuste arvamust ära kuulamata.“

Samasugust kaitset pakub haldusüksuste iseseisvusele Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikkel 5 „Kohaliku omavalitsuse üksuste piiride kaitse“: „Kohaliku omavalitsuse üksuse piire ei muudeta asjaomase kohaliku kogukonnaga nõu pidamata; kui seadus lubab, võib seda teha rahvahääletuse teel.“

Väike neelatakse alla

„Olen sada protsenti selle poolt, et Pala vald kohtusse pöördus. Inimesi ei saa sundida tahtevastaselt midagi tegema. Mina olen veel selle aja inimene, kes mäletab Stalini aega. Siis tehti ju kõik sunniviisiliselt – väikesed kolhoosid pandi omavahel kokku. Kahest viletsast majandist sai aga veelgi kehvem. „Titanicu“-suurust omavalitsusüksust on raskem juhtida,“ rääkis Pala vallas elav ettevõtja ja maalikunstnik Signe Lelbret.

„Mul pole midagi selle vastu, kui kahe väikese ja tubli valla liitmisel moodustub veelgi tugevam vald. Kui ühinevad aga nõrk ja tugev, neelab tugevam nõrgema alla, ja väikese valla rahvas kaotab. Tõmbekeskusest jäädakse kaugemale, suletakse koolid ja lasteaiad. Rahvaarv väheneb. Seda ahelreaktsiooni ei saa enam peatada. Haldusreform praegusel moel on aga kasulik peaminister Rõivasele ja valitsuskoalitsioonile, mitte rahvale erinevates Eestimaa paikades,“ märkis Lelbret.

Vajalikud asutused vallas olemas

„Meil on lasteaed ja põhiharidust pakkuv kool. Töötavad postkontor ja apteek. Mõni aasta tagasi valmis kaunis veesilm – ökopaisjärv, mis on paikkonna inimestele populaarne ujumis- ja kalapüügikoht. Ilus elukeskkond on suuresti vallavanem Weinrauchi ja kogu meie omavalitsuse töö tulemus,“ räägib Signe.

„Kooli staadion sai hiljuti kaasaegse katte. Huvitegevust jätkub eri põlvkondade inimestele lastest eitede-taatideni,“ jutustab noor Eveli Norring, kes ise tantsib naisrühmas „Keerutajad“. Tantsijaid juhendab vallavanema abikaasa, Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauch.

„Pala vald on väga tore vald, fantastiline vald. Sümpaatselt mõjub ka väike hubane vallamaja koos kellatorniga,“ kiidab Kõpu vallavanem Siim Avi, kes on käinud Palal mälumänge läbi viimas.

Jozsef Weinrauchi järjekindlus Pala valla iseseisvuse kaitsmisel on põhjustanud erinevaid reageeringuid. Ühel arutelul, kus räägiti, mis omavalitsus kellega läbirääkimisi peab, ning mainiti Pala valla kõrvalejäämist sellest protsessist, kostis üks omavalitsusjuht, et „mis me mägede pojast räägime!“.

„Tere, vürst!“ tervitas Jozsef Weinrauchi aupaklikult teenekas Jõgeva linna omavalitsustegelane Aare Olgo, kui Põltsamaal omavalitsusjuhtide kohtumisel presidendikandidaat Mailis Repsiga kokku saadi.

Jozsef Weinrauch asus Eestisse elama 1969. aastal. Lõpetas Eesti Põllumajanduse Akadeemias veterinaariateaduskonna, töötas loomaarstina Tartu rajoonis Viktor Kingissepa nim. kolhoosis ja Jõgeva rajoonis Saadjärve kolhoosis.

Pala vallaga on mees seotud 1982. aastast, mil sai siinse kolhoosi aseesimeheks. Turumajanduse algusaastatel juhtis ta Nõva ühismajandit. Taasiseseisvunud Eesti esimestel kohalike omavalitsuste valimistel otsustati, et Pala vallavolikogu esimeheks saab saadikukandidaat, kes kõige rohkem hääli kogub. Suurima häältesaagi sai Weinrauch. Nii algas tema tegevus omavalitsusjuhina. Taas valiti Jozsef vallavolikogu juhtima 2005. aastal ning seoses senise vallavanema otsusega ametist lahkuda, usaldati talle vallavanema amet.

Kas Pala vald ja koos temaga haldusreformi suhtes sarnast seisukohta jagavad omavalitsused Riigikohtus õiguse saavad ja kas nad püsima jäävad, selgub kohtuistungil oktoobris.

„Usun, et otsus tuleb meie jaoks positiivne,“ ütles lõunamaiselt temperamentselt Eesti asja ajav Jozsef Weinrauch optimistlikult.

JAAN LUKAS,

Jõgevamaa ajakirjanik

[pildiallkiri]     Weinrauch ütleb, mida mõtleb, ja teeb, mida õigeks peab.

[esiletõsted]    

"Miks peab omavalitsuses elanike arv olema just 5000 või 11 000, mitte vähem ega rohkem?" arutles Weinrauch.

Haldusreform praegusel kujul on kasulik peaminister Rõivasele ja valitsuskoalitsioonile, mitte rahvale.

Jaga |