Baltisakslaste teema oli Äripäeva Kuuma Tooli jaoks liiga kuum

18. aprill 2007


9. aprillil istus Äripäeva netiväljaandes Kuumal Toolil Riigikogu Keskfraktsiooni liige Evelyn Sepp. Talle esitati 29 küsimust, millele poliitik korrektselt vastas. Järgmisel päeval trükkis Äripäeva paberkandja ära suure osa neist küsimustest-vastustest, kuid kõik kolm omandireformi puudutavat küsimust Äripäev redigeeris kirjalikust variandist välja.

Kesknädala poole pöördusid mõned tähelepanelikud lugejad, paludes väljajäänut meie lehes siiski esitada. Omandireformi teema, sh baltisakslastele tagastatavate majade probleem on paraku sattunud n-ö suure meedia tekitatud „vaikiva ajastu" kaitsva katte alla. Seda tõestab ka kõnesolev juhtum Äripäevaga.


10. aprilli Äripäevast välja jäetud küsimused Evelyn Sepale:

Wille
Mis saab ikkagi omandireformi aluste seaduse §7 kolmanda lõikega seonduvast e kurikuulsast Saksamaale ümberasunute varade Eesti ja eestlaste kulul veelkordse kinnimaksmise probleemist, mille Riigikohus teatavasti president Rüütli taotlusel põhiseadusevastaseks tunnistas ja Riigikogule tagasi saatis?

Head retsepti ei ole. Poliitiline alpus ja isiklik ahnus viis sellele lahenduse otsimise ummikussse.
Kaldun arvama, et paljude kaasuste puhul on asja edasine lahendamine taas külmutatud ja parlament peab ikkagi omandireformiseaduse (ORAS) muutmise seadust uuesti menetlema ning andma vajalikud, puuduolevad regulatsioonid, millele ka Riigikohus viitas.
Tüüpiline parlamentaarset kultuuri puudutav probleem, mis selle valguses lahti kerib, seisneb selles, et iga uus poliitiline jõud kipub arvama, et probleemide lahendamise ajalugu algab sealt, kus nende endi ajalugu.
Mõnedel puhkudel tuleb neid aga lahendada kümnenditaguse teadmisega. Viidatu kuulub just nende hulka.

Martin
Lgp pr Sepp
Ehk oskate öelda, millal sundüürnike akendesse päike hakkab paistma?
Aitäh tehtud töö eest ja jõudu edaspidiseks!

Kahjuks jäigi eelmisel valitsusel heaks kiitmata elamumajanduse arengukava. See olnuks üks oluline lüli. Lisaks eelkõneldud ORAS-e teema, mis puudutab Saksamaale ümberasunute vara küsimust, siis edasi munitsipaalelamufondi rajamine koos selle erastamisõigusega teatud aja pärast ning lõpuks midagi, mis lühidalt võiks kanda tinglikku nimetust omandireformi ebaõigluse hüvitamise seadus.
Tõenäoliselt võiks nende sammude astumise koosmõjus lugeda probleemi lahendatuks ja inimesed saaksid oma eluga edasi minna.
Tänan teid ja veel mitme samal teemal küsimuse esitajat heade soovide eest.
Kinnitan, et meil ei ole mingit põhjust teha kannapööret ja Eestile kahjulikke otsuseid.

Kompenseerimisseadus
18.08.1952. a. Saksa Liitvabariigi parlamendis vastu võetud kompenseerimise ehk nn koormuste ühtlustamise seadus (Lastenausgleichgesetz) algab sõnadega: „Tunnustades sõjast ja selle tagajärgedest (Eesti oludes võiks olla: Eesti taasiseseisvumisprotsessist ja selle tagajärgedest ning omandireformi läbiviimisest...) eriti rängalt puudutatud elanikkonna kihtide nõudmist koormust ühtlustada, võttes arvesse sotsiaalse õigluse põhimõtteid ja rahvamajanduse võimalusi ning vajadust abi järele kannatanute integreerimisel ühiskonda /.../ on Liidupäev Liidunõukogu nõusolekul võtnud vastu järgmise seaduse ... „ Jne.

Seega sõjas puruks pommitatud Saksamaa mõistis pärast üleelatud kannatusi oma erinevate elanikkonnakihtide muret ja erinevaid võimeid ning asus kõigest 7 aastat pärast sõja lõppu (ise Marshalli abi tingimustes elades) oma enim kannatanud kodanikke ühiskonda integreerimisel seaduse ja materiaalse abi andmisega õiglaselt järele aitama.
Näiteks Soome Vabariik on oma kodanike muret mõistes ulatanud riigi abistava käe ja asunud sotsiaalset õiglust arvestades oma majanduskriisi ehk lama ajal võlgadesse uppunud ja pankrotistunud ning ühiskonnaelust heitunud eraisikutest kodanikke ühiskonda taasintegreerumisel abistama ja nende eraõiguslikke laene riigi kulul ja riigi võimalustest lähtuvalt (põhimõttel: riigi jõukuse lisandumisel peab see lisanduv jõukus ka kõigi kodanike vahel õiglasemalt jaotuma) kustutama.
Kas siis ei peaks sedasama tegema Eesti Vabariik 16 aastat pärast taasiseseisvumisega kaasnenud vapustusi ja suure majanduskasvu tingimustes?
Olen kuulnud, et Keskerakonna juhitud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis olla valminud „Elamumajanduse arengukava", milles olid vastavad meetmed ette nähtud. Kuidas paistab olukord Teile kui parlamendisaadikule täna? Kas omandireformi jt taasiseseisvumisprotsessi ühiskondlike vapustuste ohvriks jäänutele mõeldud õiglane kompenseerimis- e leevendusseadus tuleb?
Teile tehtud töö eest tänu ja edu soovides!

Lubada saan seda, et seaduseelnõu jõuab Riigikogu menetlusse. Millal see seaduseks võib saada, sõltub juba sellest, kas Riigikogu enamus leiab endas jõudu käituda vastutustundlikult või mitte.
Heade soovide eest tänud!


[fotoallkiri]
LÕPUTU KOHTUSAAGA: Vasakul maja Tallinnas Kadriorus Wiedemanni 11, kus 11 korteri senised valdajad on aastaid käinud riigiga kohtuteed tõestamaks, et 1991. aastal vastu võetud omandireformiseadus ei luba nende kodumaja tagastada baltisaksa ümberasujatena 1941. aastal lahkunud perekond Bodemannidele. Majaelanikud Peep Markvert ja Rein Rajamets (ülal) siiski usuvad, et 15 aastat kehtinud seadus toob riigile nende ees kohustusi, ja nad on selle nimel valmis otsima abi Euroopa kohtusüsteemist.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (23)