Miks on Keskerakond USA jaoks salongikõlbmatu?

Peaminister Taavi Rõivas on korduvalt välja ütelnud, et Keskerakonna valitsusse võtmisel on takistuseks leping Ühtse Venemaaga ning suhtumine Ukraina ja Krimmi okupeerimisse. Miks need kaks küsimust peaksid nii tähtsad olema, et juttu ei tehta enam astmelisest tulumaksust ega muudest maailmavaatelistest erinevustest? Vastust tuleb otsida hoopis kaugemalt – USA ja Venemaa huvidest ning konkurentsist.

Riikidel ei ole sõpru. Riikidel on vaid huvid. Mida suurem ja võimsam riik, seda suuremad on ka tema huvid. Väikeriikidel, nagu seda on Eesti, on soovitav pugeda mõne suurriigi kaitsva hõlma alla. Loomulikult tuleb suurriikidest eelistada tugevamat ja rikkamat. Tore, kui suur „sõber“ asub piisavalt kaugel, sest lähedal võib ta vastikult tüütuks muutuda. Suurriikide huvid võivad iga hetk muutuda, ning vaenlasest võib saada sõber ja sõbrast vaenlane. Kuidas parajasti kasulik.

USA tasane tulek

NSVL-i ajal eksisteerisid maailmas vastakuti kaks sõjalist blokki – Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) ja NATO. NSVL-i lagunemisega olemast lakanud VLO-sse kuulunud riigid jäid puhvertsooniks Venemaa ja NATO vahele.

Mõnda aega rahuldas selline olukord mõlemat osapoolt. Üsna peagi aga hakkasid endised VLO liikmesmaad kippuma NATO-sse, ja võetigi liikmeks.

Seejärel hakkasid Ida-Euroopa maadesse, Poolasse ja Rumeeniasse, kippuma USA raketitõrjekompleksid. Loomulikult araabia maadest, mitte Venemaalt, pärineva ohu tõrjumiseks. Sagenesid USA sõjalaevade visiidid Ida-Euroopa sadamatesse. Harjutati vaid rasketehnika mahalaadimist; see viidi kohe tagasi, et mitte ärritada liigselt Venemaad. Korraldati ühiseid õppusi üha suurema hulga inimeste ja tehnika osavõtuga. Taastati sõjaväelennuvälju (meil: Ämari) ja varustati need kõige vajalikuga. Leedus asuva NATO õhuväebaasi lennukid turvasid Eesti õhuruumi. Täna vist pole päevagi, mil NATO lennukeid Ämaris ei oleks. USA ründelennukid A-10 harjutavad maandumist Piibe maanteele. Tapale on rajamisel sõjaväebaas liitlasvägede alaliseks majutamiseks. Kõike seda jäi Vene ohu vastu väheks.

„Et tasakaalustada kasvavat Venemaa sõjalist jõudu Lääne ringkonnas, oleks igasse Balti riiki vaja ühte maavägede brigaadi. See oleks 4000–4500 meest. Võib-olla 3000 meest, kui on tegu soomusbrigaadiga. Ja Poolasse oleks vaja veel kolm brigaadi ja üks brigaad Rumeeniasse," rääkis Leo Kunnas "Aktuaalsele Kaamerale" tänavu aprillis.

8. ja 9. juulil toimus Varssavis NATO tippkohtumine, kus kinnitati otsus tuua Eestisse, Lätisse, Leedusse ja Poolasse igaühte tuhat NATO liitlassõdurit, mis peaks tagama NATO liitlasvägede alalise kohaloleku Ida-Euroopas. “NATO peab pidama läbirääkimisiVenemaaga, aga ta peab tegema seda jõupositsioonilt,“ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Jõudu NATO-l on. Tema Euroopa-liitlased koos USA-ga kulutasid riigikaitsele 871 miljardit dollarit Venemaa 87,8 miljardi vastu. Vahe on ligi 10-kordne, Venemaa kahjuks. (Delfi 31.05.2016, ÄP 22.07.2014).

NATO-s olevate riikide rahvaarv ületab Venemaa oma kuuekordselt. Majanduslik üleolek ja võime toota relvastust, sh täppisrelvastust on masendav.

Kuidas puutuvad siia Keskerakonna salongikõlblikkus ja Savisaar?

Osutub, et kõige otsesemalt! NATO vägesid on võimalik paigutada Ida-Euroopasse ainult ohjeldamatu sõjahüsteeria saatel. Rahvad tuleb panna uskuma, et Venemaa tuleb neile kohe-kohe kallale. Eesti vallutatakse 4 tunniga! Venemaa on sõjakas ja tal polegi muid huvisid, kui rünnata naaberriike! Venemaa soovib taastada NSVL-i endistes piirides! Venemaa tungis kallale Georgiale ja Ukrainale, okupeeris Krimmi! Venemaa ei austa lepinguid!

Kumb pool Georgia–Vene konfliktis esimesena ründas, sellest meie ajakirjandus pigem vaikib. Keda ja kelle eest kaitsesid Vene rahukaitsejõud Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, see vajaks ka selgitust. “Millega tegelesid sõja eelõhtul Tbilisi „Eesti köögis“ härrad Laar ja Kross?“ küsis Vene välisminister Lavrov muiates, kui Venemaa oli konflikti tulemusena laiendanud oma territooriumi.

NSVL-i lagunedes jäi Ukrainasse hinnanguliselt 30–40% kogu N Liidu sõjatööstusest. Seal paiknesid väga paljud uurimiskeskused ja tehased. Ukraina iseseisvumisel jäi selle territooriumile 750 sõjatööstusega seotud tehast, kus töötas 1,45 miljonit inimest. Tellimusi täitis 139 tehnilist uurimiskeskust. Ukraina kogu tööstusest oli koguni 39% seotud sõjatööstusega. Samuti moodustas enimarenenud osa Ukraina sõjatööstuse toodangust kosmosevarustus, erinevat klassi sõjalaevad, tankid, soomukid, õhukaitseradarid, transpordi­lennukid (An).

 Kardinaalselt muutusid Vene–Ukraina suhted pärast Maidani sündmusi ja võimuvahetust Ukrainas. Uus võim pööras kohe näo EL ja NATO poole, seades ohtu Venemaa relvatootmise Ukraina tehastes, Musta mere laevastiku põhibaasi Sevastoopoli tuleviku ja ka sõjalis-majandusliku koostöö. Moskval tekkis kartus, et Maidani sündmustest võivad eeskuju võtta Valgevene ja Kasahstan, rääkimata juba Venemaa opositsioonist. Venemaal tekkis karjuv vajadus sekkuda sündmustesse. Aga kuidas? Nagu maailmas kombeks – minnakse sõjaväega võõrasse riiki, mitte vallutama, vaid ikka kedagi kaitsma. Näiteks rahvuskaaslasi kohalike võimude omavoli eest. Et Venemaa saaks ulatada oma abistava käe, s.t sõjaväe, peavad Ukrainas elavad venelased tulema tänavatele ja skandeerima “Rossija, Rossija!“. Esialgu jäi selgusetuks põhjus, miks nad peaksid tulema tänavale.

Vajalikel hetkedel tulevad pähe “head“ ideed

Millegipärast tulevad vajalikel hetkedel inimestele ikka pähe head ideed. Nii tuli Andrus Ansipile ootamatult pähe idee võidelda venelastele pühamast pühamaga – sõjas langenute mälestusega. Tulemuseks olid Pronksiöö, lõhestatud ühiskond ja miljarditesse kroonidesse ulatuv majanduslik kahju.

Meie õnneks puudus Putinil tol hetkel huvi Ida-Virumaal kodusõda algatada. Siit ei olnud lihtsalt midagi saada peale pahanduste ja tüllimineku kogu maailmaga. Muide, see „hea“ idee oli aastaid vindunud Mart Laari ja „Isamaa“ peades. Pisut vähem kui aasta enne Pronksiööd asusid seda ideed intensiivselt äratama ja Ansipile ette söötma ERR („Aeg Luubis“) ja peavoolumeedia. Ansip võttiski tuld – ja tegi ära! Miks korraldas „Aljoša“ ümberpaigutamise Ansip, aga mitte Laar?

Ka Ukraina Ülemraadal tuli ootamatult ja „ei-tea-kust“ kohe peale võitu Maidanil pähe „suurepärane“ idee kuulutada ainsaks riigikeeleks ametlikul tasandil ukraina keel. Enamikust Donbassi elanikest said kohe Ukraina-vastased. Ettevalmistus kodusõja puhkemiseks oli tehtud. Kui kohale saabus Strelkov oma 50–60 võitlejaga, läkski kodusõda lahti. Mõlemasse vaenupoolde voolas palgasõdureid, seiklejaid ja muidu patrioote kogu maailmast. Venemaa toetas omi raha, relvade, vabatahtlike ja puhkuselviibivate sõjaväelastega. Esimestel kodusõja päevadel ja nädalatel toimus Ukraina piiri ületamine väga viisakalt. Nii nagu tollis ikka tavaks. Nagu võis lugeda Ukraina netiportaalidest, maksid Vene relvastatud vabatahtlikud tõrgeteta piiriületamise eest piirivalvuritele viisakalt lõivu. Üksikületajatel oli väiksem taks, aga auto või bussiga ületamise eest tuli maksta rohkem. Aeg-ajalt saadeti piiripunkti piirkonda ka mõni miin, et asi „viisakam“ välja näeks. Hiljem sellisest raharaiskamisest loobuti.

Miks ja millal ründab Venemaa Baltikumi?

Täna teame kõik, et Putini Venemaa on kohe-kohe ründamas Eestit, Baltikumi ja kogu Euroopat. Aga mida siit, rasket russofoobiat põdevast Baltikumist, on Venemaal otsida peale nakkuse ja ülemaailmse pahanduse? Ka siin on asjad selgemast selgemad! Venemaa ründab niipea, kui suudab tuvastada NATO artikkel 5 täpse asukoha. Kui see on Eestis, siis kus? Kas Ermamaal kivikeldris, Kadriorus, Stenbocki majas või hoopis mõnel Kaitseministeeriumi salajasel objektil? Aga meie riigiisadel on asi selgemast selgem: Venemaa ründab Baltikumi selleks, et NATO-le koht kätte näidata! Näidata, et kui artikkel 5 on Venemaa valduses, siis keegi kellelegi appi enam ei tule. NATO laguneb. Venemaa võib siis segamatult okupeerida riike ükshaaval või hulgi!

Aga ikkagi! Mis puutuvad siia Keskerakond ja Savisaar?

Savisaar ning Keskerakond olid ja on huvitatud pigem sõbralikest ja vastastikku kasutoovatest majandussuhetest suure naaberriigiga kui sõjalisest vastasseisust. Rääkimata sõjast!

Kui Eesti oleks senini käitunud sama vaoshoitult kui Soome, kas siis teised Balti riigid ja Poola oleksid saanud kaasa minna sellise sõjahüsteeriaga? Või oleksid nad samuti sunnitud pisut tuure maha võtma? Kas sel juhul oleks täitunud Leo Kunnase suur unistus saada „igasse Balti riiki üks maavägede brigaad...“? Aga kas meie suur sõber ja liitlane USA oleks meie vaoshoituse heaks kiitnud, kui tal oleksid jäänud siia baasid loomata ning peamine eesmärk, suruda Venemaa kõrvale rahvusvaheliste „tegijate“ hulgast, oleks saanud tagasilöögi?

Kõigile nendele küsimustele on vastus üks: Keskerakond ja Savisaar tuleb mis tahes vahenditega võimult eemal hoida. Kõige leebem variant on esitada Savisaarele kahtlustus, ja muudkui kahtlustada, kahtlustada, ja jäädagi elu lõpuni kahtlustama. Või siis pikki aastaid kohtuid mööda loksutama. Kunagi, paljude aastate pärast, löövad kohtunikud otsusele kummitemplid alla. Ja kõik on J.O.K.K! Käsk, mis tuleb piisavalt kõrgelt või kaugelt, ei kuulu vaidlustamisele.

Õnneks oleme ikkagi veel natuke õigusriik, kus füüsilist kõrvaldamist ei harrastata. Ukraina presidendil Viktor Juštšenkol, kes mürgitati, ja Litvinenkol, kes tapeti polooniumiga, läks halvemini. Lisaks kahtlustamisele tuleb .Savisaarelt ja Keskerakonnalt raha ära võtta. Muidu kulutavad veel liiga palju kaitsele, muutes kohtupidamise tülikaks.

Keskerakond ja Savisaar ei ole kahjuks veel senini aru saanud, et valitsemiseks ei piisa sellest, kui oled lojaalne oma rahvale. Peab olema piisavalt lojaalne Ameerika Ühendriikidele. Oma rahva ja riigikesega on nii kuidas on.

Loomulikult on oravatel, IRL-il ja SDE-l ka omad huvid mängus. Ikkagi konkurent on löögi all! KaPo ja Prokuratuur mängivad suurte poiste (loe: riikide) mängu usinasti kaasa. Kui Savisaart õnnestub vähemalt kohalike valimisteni võimult ja erakonna juhtimisest eemal hoida, jäävad Keskerakonnal saamata tõenäoliselt kümned tuhanded hääled. See annaks oravatele lootust saada Tallinn lõpuks ometi omade müügimeeste kätte. See pole enam Tallinna sadam, kus olid ripakil (kümned) miljonid! Tallinnas on oi-oi-oi! kui palju omadele maha müüa! Võidu korral tuleb reformimeelseks muuta Tallinna Televisioon, “Pealinn“ jne. Aga “Kesknädal“ tuleb loomulikult maa pealt ära hävitada! Kui aga õnnestuks kuidagi Savisaare protsessi venitada järgmiste Riigikogu valimisteni...

Tänaseks on otsus liitlasvägede Ida-Euroopasse paigutamiseks langetatud ja suurriikide eesmärgid selleks korraks täidetud. Ehk oleks aeg Keskerakonna- ja Savisaare-vastase nõiajahiga pisut pausi pidada ning ära oodata USA uue presidendi nägemus USA–Venemaa suhetest?

Lõpetuseks jääb veel küsida: Kellel on Eestis piisavalt võimu, et anda käsk alustada sellist Savisaare-vastast nõiajahti?

[esiletõsted]

Keskerakond ja Savisaar ei ole kahjuks veel senini aru saanud, et valitsemiseks ei piisa sellest, kui oled lojaalne oma rahvale. Peab olema piisavalt lojaalne Ameerikale. Oma rahva ja riigikesega on nii kuidas on.

KaPo ja Prokuratuur mängivad suurte poiste (loe: riikide) mängu usinasti kaasa. Kui Savisaart õnnestub vähemalt kohalike valimisteni võimult ja erakonna juhtimisest eemal hoida, jäävad Keskerakonnal tõenäoliselt saamata kümned tuhanded hääled. See annaks oravatele lootust saada Tallinn lõpuks ometi omade müügimeeste kätte.

[fotoallkiri] IMPERIALISM: Riikidel ei ole sõpru. Riikidel on vaid huvid. Mida suurem ja võimsam riik, seda suuremad on ka tema huvid. USA on huvitatud Eestist kui puhvertsoonist ja katsepolügoonist, kuna külgneme Venemaaga.

KUIDO SÄDE,  vaatleja

Jaga |