Eesti meediat ei jätnud „briti huumor“ ükskõikseks

Kuna palju Kesknädalas ilmunud tsiteerimisväärilisi kirjutisi on Eesti meedias jäänud järjekindlalt kajastamata, soovisin situatsiooni pisut testida. Ma ei pidanud pettuma. Elevus oli garanteeritud. Kas ilma allikasegaduseta oleks minu kirjapandut ja selle sisu refereeritud? Vaevalt küll.

Ometi tulnuks enne „suuruudise“ eetrisse paiskamist pöörata enam tähelepanu „Orava unistuse...“ kahes viimases lauses esinenud sõnadele „briti huumor“ ja „ükskõiksus“.

Mul on kõigele vaatamata hea meel, et Kesknädalas ilmunu nõnda palju tähelepanu pälvis, kahjuks küll mitte sisust, vaid veast (s.t The Economist'ist) johtuvalt. Loodetavasti haaras nii mõnigi Kesknädala-kauge eestimaalane nüüd huviga Kesknädala, et järele uurida, mis oli lehes täpselt kirjas.

„Orava unistuse...“ sisu iseenesest oli lihtne. Minu hinnangul on Eesti riiki juhtivad poliitikud kaugenemas põhiseaduslikust vaimust, mille tähtsaim sõnum oleks rahva pidamine kõrgeimaks võimukandjaks. Näib, et võimueliiti kuulujail on lihtsam seda küsimust rahvale mitte teadvustada. Selle asemel keeratakse kõik pilaks, naeruvääristatakse teemasid, mida tuleks ühiskonnas sügavamalt arutada.

Soovimata küll liiga kriitiline olla meenutab meie meedia tegutsemine aeg-ajalt seika multifilmist „Nu pogodi!“, kus Hunt suurest kättemaksust otsustab Jänese elusalt sisse müürida pimedasse kambrisse. Kuid suures kättemaksutuhinas ei pane tähelegi, et on hoopis iseend isoleerinud valgusest ja maailmast. Üksnes välisele vormile rõhku pannes ja sisulisi küsimusi summutades võime peagi muutuda sellise Hundi taoliseks ja meile polegi tähtis, milline mulje jääb Eestist välismaalastele, kui Eesti inimestes usk oma riigi jätkusuutlikkusse kahaneb.

Olen tänulik nii kommenteerijatele kui ka kolleegidele Postimehest ja BNS-ist, kes kõnealuses kirjatükis ilmnenud ajakirjanduslikud „õudsed prohmakad“ esile tõid. Ometi loodan, et järgmine kord meediaväljaanded ei jää mõnest heast Kesknädala artiklist ükskõikseks sisulise poole pealt ega näe uudist vaid britilikus huumoris.

Indrek Veiserik

Jaga |