Nädala juubilar Lauri Leesi 60

Enn Eesmaa,      09. märts 2005


Märtsis sündinule kohaselt kevadine ja teatraalne Lauri Leesi kuulub nende väheste eestlaste hulka, kes on legendiks saanud juba eluajal.
Saaremaal Lümandas 10. märtsil 1945. a sündinud poisist sai Euroopa väärtuste sihipärane ja keevaline tutvustaja ning kaitsja juba aastaid enne Eesti liitumist ja integreerumist.
Suuremaid prantslasi Voltaire soovitas ikka ja alati harida oma aeda, et see õitseks ning kõigile kasu tooks. Leeside peres on ajast aega aiakunstist lugu peetud nii kitsamas kui hoopis laiemaski mõttes. Tänase päevani pügab koolidirektor möödakäijate imestuseks Prantsuse Lütseumi hekke iga kolme nädala tagant ning hoiab kadestamisväärses korras nii Luise tänava koolimaja kui oma suvila ümbruse Mähel.
Kõigepealt sai Lauri Leesi tuntuks kui ülimenukas prantsuse keele õpetaja ning õpikute autor, kelle isikupära oli sädelevalt meeldejääv. See oli ajal, mil võõrkeelte õpingud polnud veel kaugeltki sama in, kui need on täna.
Õpetasin umbes samal ajal ja veidi varemgi veel inglise keelt Peda tudengeile ja mäletan mõnegi noore juttu sellest, et kellele küll seda võõrkeelt rangelt kõikvõimalike piiride sisse surutud NSV Liidu provintsis vaja läheb. Nüüd on võõrkeelte oskus piiritult tähtsam.
Tutvusin Lauri Leesiga seitsmekümnendate alguses saatesarja "Estraaditähestik" tehes. Järg oli jõudnud saateni, milles tutvustasin Gilbert Becaud' elu ja loomingut. Samal ajal oli ETV saanud esimese tiitrimasina, mis võimaldas ekraanil laulude tekstide tõlkimist. Keegi toimetusest soovitas ühendust võtta Lauri Leesiga. Prantsuse keele huvilistele juba üsna tuntud õpetaja osutus sedavõrd huvitavaks isiksuseks, et otsustasin vastu esialgset plaani laulude tõlkija ka stuudiosse kutsuda, rääkimaks šansoonikunsti tähtsusest ja tähendusest prantslastele.
Olen tänaseni arvamusel, et see oli Lauri Leesi esimene esinemine teleekraanil. Praegu on ta nõutud kõikvõimalikus meedias, sest Lauri Leesil on alati midagi olulist öelda ja kirjutada. Ning mis kõige tähtsam, ta teeb seda isikupäraselt, sageli meelega liialdades, tihtipeale isiklikuks ja ägedaks minnes. Ta on muretsenud õpetajate palga pärast, mis on ülekohtuselt väike ja hoiatanud koolireformide eest, mida on ülearu palju.
Praeguse haridusministri vastu on Lauri Leesi alustanud peaaegu et totaalsõda ning tal on niisama palju tunnustatud liitlasi kui veendunud vastaseidki. Viimaseid ehk siiski vähem. Kompromissitu koolipapa on mitu korda kuulutanud, et ministrit vajavad pedagoogid ennekõike palga määramiseks ning kooliprogrammide kehtestamiseks. Kõige muuga saadakse ka ilma kõrgemate korraldusteta hakkama.
Täna räägib Leesi sageli ka eliitkoolidest, mida reformipitsitus tahaks võimalikult tavalisteks nüsida. Küll katsete keelustamise, küll muude nõksude ja nükete abil. Samas kaitseb kõige prantslasliku kehastus Lauri Leesi tuliselt emakeelt, sest mõnedki uutmoodi õppeained on kooliplaani lülitatud eesti keele tundide arvel. Keel on kõigi teadmiste ja suhtlemise alus ning sõna tähistab kõigi alguste algust. Nii jumalale kui inimestele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)