Maaeluministri Jaapani-visiit sillutab teed ekspordi kasvuks

Kohtumisel Jaapani põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse aseministriga rääkis maaeluminister Tarmo Tamm Eesti toidu- ja joogitoodete ekspordi hetkeseisust. Üheskoos nõustuti, et Eesti mitmekesine loodus, suur maheala ja puhas õhk on osa meie toidu ja toidutootmise kvaliteedist. Kohtumise lõpul andis Eesti minister Jaapani aseministrile üle meie Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) täidetud küsimustikud, mis on eelduseks veiselihaga Jaapani turule pääsemiseks. Tegevusi Eesti veiseliha saamiseks Jaapani turule alustati 2016. aastal, kui Eesti suursaatkond Tokyos edastas VTA-le vastavad küsimustikud. VTA sai need küsimustikud Eesti ettevõtetelt tagasi mõne päeva eest ning ametlik vastus on Tokyo poole teel. Maaeluminister kasutas võimalust anda üle dokumentide koopiad näitamaks Eesti valmisolekut ja soovi veiselihaga Jaapani turule tulla. Jaapani aseminister kinnitas, et küsimustikud töötatakse läbi, ning kui need on korrektsed, saab impordiloa taotluse läbivaatamisega edasi minna.

Jaapan on Eesti toidu välisprojektide oluline sihtriik ning suured ootused on seotud piimatoodete ekspordiga.  Eesti ettevõtjad sõlmisid Jaapani suurkorporatsiooniga Marubeni esimesed lepingud lõssipulbri ja piima ekspordiks 2015. aastal. Piimatootjatest sai esimese pikaajalise lepingu jaapanlastega E-Piim, kel on tänavu plaan eksportida 500 tonni Gouda juustu. Tarmo Tamm märkis, et Eestist viiakse päevas välja laias laastus 600 tonni toorpiima, mis oleks majanduslikult mõttekas kohapeal ümber töötada ja kõrgema lisandväärtusega toodetena eksportida.

„Eesti piimatootmisel on suur kasutamata potentsiaal ja Jaapani turul kanna kinnitamine on üks võimalusi selle realiseerimiseks,“ märkis Tamm. „Piimatootjate edu annaks ka teistele põllumajandus- ja toiduainetetootjatele innustust Jaapaniga äri ajamiseks. Eesti huvi on saada veiseliha importluba, mille nimel on aastajagu tõsist eeltööd tehtud,“ ütles Tamm.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on idamaade traditsioonis riigi tugi ettevõtlusele riikidevaheliste majandussuhete aluseks ning ministri visiiti võetakse Jaapanis signaalina, et Eesti riik ja ettevõtjad on huvitatud pikaajalisest koostööst.

„Idamaade turule sisenemisel tuleb olla kannatlik, reaalsete tulemuste saavutamiseks tuleb teha kaks kuni kolm aastat eeltööd, ja paljud kannatamatud ettevõtjad on enne alla vandunud,“ ütles Tarmo Tamm. „Eesti ettevõtted on huvitatud pikaajalisest koostööst ning meie puhta ja kvaliteetse toidu eksport Jaapanisse on Eestile suur au ja samas tunnustus meie toodetele,“ lisas maaeluminister.

Pärast kohtumist Jaapani põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse aseministri Yosuke Isozakiga avas Eesti maaeluminister Tarmo  Tamm Eesti toidu ja toidukultuuri tutvustamiseks korraldatud kaks järjestikust vastuvõttu, kus võõrustati Jaapani ajakirjanikke, ametnikke ning meie toidusektori ettevõtete olemasolevaid ja potentsiaalseid koostööpartnereid. Vastuvõttude eesmärk oli luua tugevamaid poliitilisi sidemeid ja ärisidemeid. Põhjaka restorani peakokad Märt Metsallik ja Ott Tomik valmistasid jaapanlaste südamete võitmiseks Eesti neljast aastaajast inspireeritud viiekäigulise õhtusöögi, mille kaudu jutustati lugu Eesti toidust. Lauale toodi nii Põhjaka must leib, angerjas ja veiseliha kui ka korduvalt Eesti restoranide parimaks magustoiduks kuulutatud astelpaju-Pavlova. Eesti toit kujunes kogu õhtu tõeliseks hitiks, pälvides tunnustavaid sõnu nii ajakirjanikelt kui ka ettevõtjatelt. Õhtusöögil viibinud Jaapani poliitikud, äritegelased ja ajakirjanikud rõkatasid naerust, kui maaeluminister Tarmo Tamm viitas õhtut jaapani keeles meeleolukalt juhtinud Barutole, et vägilane on hea näide sellest, kui edukaks võib saada Jaapanis, kasvades üles Eesti piima ja lihaga.

Tokyos olid kohal ka Eesti toidutootjad PR Foods OÜ, Koch OÜ, Artisan Honey OÜ ning Põhjaka Mõis kohtumaks uute ja olemasolevate äripartneritega.

Eesti toidu promotsiooni Jaapanis panustasid oma toodetega järgmised sealsele turule orienteerunud Eesti ettevõtted: Vigala Piimatööstus OÜ/Asperk OÜ; Jaanihanso Siidrivabrik; Saku Õlletehase AS; Chocolala OÜ; Artisan Honey OÜ; Remedyway OÜ; Nopri Talumeierei OÜ.

2016. aastal oli Jaapan Eesti jaoks mahtudelt 30. ekspordi- ja 62. impordipartner. Mullu eksporditi Eestist Jaapanisse kaupu 69,7 miljoni euro väärtuses. millest põllumajandussaadused ja toidukaubad moodustasid vaid 3,175 miljonit eurot. Jaapanist imporditi 1,064 miljoni eest toidukaupu.

EVELI POST,

maaeluministri nõunik

Jaga |