Uuelt valitsuselt ootaks

Elasin 1939. aastal Saaremaal, kui Maasi ja Uuemõisa vald liideti Pöide vallaks. Minu jaoks jäi vallamaja 30 km kaugusele. Saksa ajal määrati külavanemaks. Tuli vähemalt kord kuus käia külaelanike suhkru ja soola ostutalonge ära toomas. Sõiduriista polnud, aga 30 km ei ole toataga käimine.

See hirmutas nii ära, et otsisin elukoha, kus hea elada ja ametiasutused lähedal, aga nüüd ähvardab ka siin valla kadumine. Muidugi minule annab selle varsti Peetrus, aga hoolitsen nooremate eest.

Üldiselt see liitmine tekitab inimeses, kes kõike näinud ja üle elanud, hirmutunde, sest esimese suure valdade liitmise järel kadus kiiresti Eesti Wabariik. Seda korrata ei sooviks küll enam.

Olen olnud Kallavere linna [Maardu –Toim.) tekke juures, isegi pika intervjuu Eesti Raadiosse rääkinud, sest nägin, kuidas tööstusettevõtte juurde kerkib linn. Kui me aga kogu aeg muudkui liidame ja koondame, mis tähendab materiaalsete väärtuste tekke sulgemist ja piiramist, siis pole majandus mõeldav, aga ilma majanduseta pole mõeldav ka riik.

Ega seda vanamehe arvamust ei tasu väga tõsiselt võtta, sest noored ju teevad endale ise tuleviku, aga ega seda tulevikku ilma minevikuta pole kah.

OLLERMA, Kesknädala tellija, esimese Eesti Vabariigi aegne talumats

Jaga |