Miljon jälle vestitaskus

11. jaanuar 2006


Kesknädal valgustas möödunud sügisel, kuidas 2003. aastal tekkis „äraostmatu" Ken-Marti Vaheri abikaasa, vanemate ja ämma nimele äkki viis korterit. Uuesti kerkis see teema jõulude eel Tallinna südalinnas Maakri majas seni teadmata motiividel toime pandud jõhkra mõrva ja laiba tükeldamisega Vaherite korteris. Silmatorkavalt kalli kinnisvara on hiljuti aga Tallinna südalinna soetanud ka teine äraostmatu – Res Publica praegune esimees ja Riigikogu aseesimees Taavi Veskimägi (32). Nagu Vaherid, ei koormanud ka Veskimägi end seejuures märkimisväärselt pangalaenuga.

Äraostmatu pidi säästma iga kuu vähemalt 30 000 krooni

Mullu, 6. oktoobril on Taavi Veskimägi kinnistusse kantud Rävala puiestee 19 korteri nr 15 omanikuna. Merko Ehituselt saadud Rävala maja korteri üldpind on 91,4 ruutmeetrit. Korterile lisaks on soetas Veskimägi ka 15,5 ruutmeetrise parkimiskoha ning 1,8 ruutmeetrise panipaiga.

Ei piisa ka ministri palgast
Selliste korterite hind algab ekspertide hinnangul aga 25 tuhandest kroonist ruutmeetri eest, mis teeb korteri hinnaks koos lisadega vähemalt 2,5 miljonit krooni. Korterile on seatud hüpoteek vaid 390 000 kroonile. Kust tuli ülejäänud osturaha?

2003. aasta 9. mail kinnistati Veskimägi nimele 44,5 ruutmeetrine korter Tallinnas Raua tänaval, mis on edasi müüdud 2005. aasta 3. oktoobril. Kinnisvaramaaklerite hinnangul on sellise korteri hind pisut üle miljoni krooni. Võimalik, et uue luksuskorteri ostuks vajalik lisamiljon oli sellelgi äraostmatul vestitaskus. Ka Ken-Marti Vaheri lähisugulaste Maakri maja korterid osteti välja adekvaatseid pangalaene võtmata.

Raplamaalt Eidaperest pärit Veskimägi senine karjäär on möödunud riigiteenistuses. Tema äritegevusest on teada vaid osalus kurikuulsas konsultatsioonifirmas Patricia, mida kahtlustati Res Publica ebaseaduslikus rahastamises. Tänaseks on seegi „äri" likvideeritud.
Riigikogu aseesimehe eluloosse on Veskimägi märkinud 2001.–2002. aastal peetud Res Publica laekuri ameti. Kesknädal ei taha uskuda sisetülidest lõhestatud Res Publicast välja voolavaid jutte, nagu oleks erakonnale mõeldud sponsorite toetused kulunud äraostmatu isiklikuks tarbeks. Hiljemalt erakonna lagunemisel tuleb aga tõde välja.
Alates 2003. aasta märtsist kuni 2005. aasta oktoobrini pidanuks Veskimägi aga korteriraha kokkusaamiseks riigikogulase ja ministri palgast iga kuu kõrvale panema üle 30 000 krooni. Riigikogulase ja ministri palk on meil just selles suurusjärgus (neto). Oluliselt ei aita ka mõned lisatasud.
Sellise rahakogumise tempoga pidi Veskimägi ikka väga kasinalt läbi ajama kuluka vanade mootorrataste restaureerimise harrastamiseks, millele ta viitab Res Publica koduleheküljel. Raha sukasäärde kuhjates olnuks ka mullu sündinud tütrele kõige vajaliku soetamine keeruline. Ja millestki pidi Veskimägi sel ajal ise elama, sööma, jooma, riietuma, lõbutsema.

Ela pilvedes!
Nii Maakri kui Rävala majaga on kogu aeg olnud probleeme. Lisaks juba nimetatud hiljutisele laiba tükeldamisele Maakri majas läks selle hoone ehituse ajal kummuli tornkraana (kaks ehitajat said viga). Kõrghoone vundamendi rammimisel pragunesid vanemate naabermajade vundamendid ja seinad. Maakri maja korterid müüdi maha reklaamlausega „Ela pilvedes". Narkomaanide kontsentratsioon kesklinnas lisab sellele üleskutsele tähendust.

Muusikaakadeemia naabruses asuvale Merkole kuuluvale krundile pidi aga kerkima muusikahariduskeskus. 2003. aasta kevadeks leiti sellele 200 000 krooni maksma läinud arhitektuurikonkursi tulemusena isegi sobilik projekt, mille järgi oleks kuuekorruselises, muusikaakadeemia uue majaga tunneli kaudu ühendatud hoones saanud endale ruumid nii G. Otsa nimeline muusikakool, Tallinna balletikool kui ka muusikakeskkool.
Haridus-ja teadusministeerium aga hakkas asjaga venitama ning loobus projektist. 2004. aasta aprillis asus Merko Ehitus sinna rajama kaheksakorruselist elumaja. Haridusminister oli toona Toivo Maimets (Res Publica). Muusihariduskeskusele asus Maimets teist asukohta otsima peaminister Juhan Partsi (Res Publica) palvel. Parts seletas 2004. aasta 23. novembri SL Õhtulehes, et riik ei saa kohustada eraomanikku ehitama oma krundile muusikakooli.
Selleks ajaks teadis rahandusminister Veskimägi Merko maja kohta kindlasti midagi sellist, mida võis teada ka peaminister Parts. Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)