Baltimaade põllumeestel kannatus otsas

Pärast Euroopa Liiduga ühinemist on Leedu, Läti ja Eesti kinni pidanud kõigist ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) nõuetest. 2012. aastast on üleminekuaegsed piirangud lõppenud ja kõik ühenduse liikmesriigid peavad järgima samu turustandardeid. Kuid vanade liikmesriikide põllumehed, kes asuvad samas kliimavöötmes, saavad 2-3 korda suuremaid toetusi. Balti riikide põllumehed nimetavad sellist olukorda diskrimineerimiseks. Euroopa Liidu keskmine otsetoetus on 269 eurot hektari kohta. Eestis on see 117, Lätis 97 ja Leedus 144 eurot, kuid Hollandis 457, Belgias 435, Itaalias 404 ja Kreekas 384 eurot.

Võrdsus, õiglus, solidaarsus

Võrreldes liitumisaastaga on EL-i ühisturg muutunud ja liitumislepingu tingimused iganenud ─ hiljem ühinenud Leedu, Läti ja Eesti olukord ei ole teistega võrdne. EL ÜPP põhineb Lissaboni lepingul, mis sätestab kõikidele liikmesriikidele ühised põhiprintsiibid: võrdsus, õiglus, solidaarsus. Eesti, Leedu ja Läti põllumehed nõuavad ÜPP reformimist Lissaboni lepingu järgi. Selle alusel arvutatagu ümber EL-i põllumeeste otsetoetustemäärad, et liikmesriikide vahel ei oleks nii suuri erinevusi.

Euroopa Komisjoni ettepanekud, kust ei nähtu kavatsust olemasolevat süsteemi muuta, tekitavad põllumeestes nördimust. Euroopa Liidu eelarveplaan aastateks 2014-2020 määrab alates 2014. aastast Balti riikide põllumeestele vaid viie euro võrra suurema otsetoetuse aastas. Selle järgi oleks ka 2020. aastal nende otsetoetused 35-48% madalamad kui ühenduse keskmine. Ajal, mil Euroopa analüüsib oma konkurentsivõimet globaalsel toiduturul, on selline vahetegemine oma liikmesriikide põllumeeste seas lubamatu.

Euroopa Komisjon väidab, et ÜPP-ga püütakse saavutada lihtsamat asjaajamist, kuid tegelikult rakendub veelgi rohkem bürokraatiat ning piiranguid nii tootjatele kui ka riikidele. Euroopa Komisjoni ettepanekud vähendaksid süsteemi arusaadavust avalikkuse jaoks ning tekitaksid põllumeestele ja kohalikele ametnikele lisakoormuse. Toetuste jagamist tuleb lihtsustada. Põllumehed ei pea kannatama keeruliste ja segadusseajavate reeglite ja nõuete tõttu ning liiga kõrgete või teostamatute standardite pärast.

Brüssel ei ohjelda kõlvatut konkurentsi

Eesti on täitnud Euroopa Liidu ees kõik kohustused. Kuid meie soov järgida ühenduses selle aluspõhimõtet - solidaarsust liikmesriikide vahel - on seni jõudnud kurtide kõrvadeni. Me oleme kõlvatus konkurentsis, sest põllumajandussisendite ja toidutoorme müügihinnad on kogu ühenduses sarnased.

2013. aastast ei luba Brüssel enam maksta uutel liikmesriikidel toetuste riigipoolset lisamakset ning rakendub ka modulatsioon (toetuste vähendamine keskmistel ja suurematel põllumajandustootjatel), mistõttu vähenevad meie põllumeeste toetused järgmisel aastal peaaegu viiendiku võrra - see oleks võrdsustamine miinusmärgiliselt.

Kvaliteetne Eesti toit hakkab liikuma suurema ostujõuga turgudele ja meie tarbija peab rahulduma importtoiduga, mille hind ja tihti ka kvaliteet on madalamad, sest mitmeid kordi suuremad toetused võimaldavad ühenduse põllumeestel oma kaupa odavalt müüa.

Iga eestimaalane saab põllumeest toetada

Meie põllumeeste mõõt on täis - me nõuame alates uuest eelarveperioodist toetusi, mis oleksid Euroopa Liidu keskmisel tasemel, ja palume selleks kõigi eestimaalaste abi.

Kuni 17. juunini saavad kõik anda oma toetusallkirja Balti põllumeeste vabaühenduste ühisdeklaratsioonile, milles nõutakse põllumajandustoetuste võrdsustamist Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil. Seda saab teha kõigis suuremates toidukauplustes.

Põllumeeste tänu kaupmeestele!

Kui soovid ka edaspidi osta head Eesti toitu mõistliku hinnaga, siis toeta põllumeest!

See aktsioon on demokraatia ja solidaarsuse proovikiviks - kui Brüssel meie õiglasi nõudmisi arvesse ei võta, peab ta ka lõpetama jutud kodanikeühiskonnast, solidaarsusest ja oma kodanikega arvestamisest.

Baltimaade põllumeeste toetusaktsioon koos allkirjade kogumisega toimub üheaegselt Eestis, Lätis ja Leedus. Allkirjade kogumist korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit koostöös Eesti toidukauplusekettidega. Deklaratsiooni teksti saab lugeda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehelt www.epkk.ee.

Toetust deklaratsioonile on võimalik avaldada ka internetis Facebooki lehel www.facebook.com/ToetaPollumeest.

JAAN SÕRRA

Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident,

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige

Jaga |