![]() Keskerakond peab võtma võimuvastutuseANTS METSLA, 11. veebruar 2009Sel erakonnal tuleb alustada riigi ülesehitamist rusudele. On see liiga pateetiline üleskutse? Ei ole, sest see on tõde. Ühtlasi on see vastus hea erakonnakaaslase Aivar Riisalu lõõbile telefoorumis, kus ta väitis, et Keskerakond ei taha valitsusse minna. Peab tahtma. Eesti nimel. Oma programmi nimel, mille seisukohti on ajakirjandus ja arvamusliidrid pea 20 aastat pilanud. Oma liikmete – ausate ja tegusate inimeste – nimel.
Iga kaotatud päev on uus hoop Eestile. Kuna meil sisuliselt puudub kontroll riigivalitsejate üle, võivad praeguses riigi ja paremparteide agoonias kuritarvitused eriti mastaapsed olla. Kes teab praegu täpselt riigi sissetulekuid ja väljaminekuid? Poliitilisele lõpule lähenevad „riigiparteilased“ on valmis välja võtma viimaseid dividende, et olla kindlustatud reinkarnatsiooniks. Ärge uskuge ajakirjanduse udujutte valitsuse ja ministrite ülimast töökoormusest! Vaadake vaid ministrite naerusuiseid ja üleolevaid nägusid, kui nad luksuslimusiinidest oma salakoosolekutele hargnevad. Tõelist muret on nende nägudel harva näha. Vahest võis seda hetketi täheldada sotsiaalministri silmis, aga küllap sedagi tulusa sinekuuri kaotamise pärast. Huvitav, et Keskerakonda ja selle juhte ei materdagi avalik arvamus praegu enam nii väga. Avalikel poliitilistel nõiaprotsessidelgi on hoog maha võetud. Põhjus on lihtne: vaid ullikesi on veel võimalik veenda, et valge on must või vastupidi. Seda enam selgub nüüd, mil ülemaailmne kapitalism, eriti selle liberaalne suund, on kokku varisemas, kuivõrd kergeusklikud ja ükskõiksed kunagi olime, usaldades oma riigi saatuse hr-de Kallase, Laari & Co kätte. Selgub ka, kui vajalik meie rahva ärkamiseks ja riigi taassünniks on seesama sügav järelemõtlemine, mida kriisiks ei häbene enam nimetada valitsusjuhtki. Headele erakonnakaaslastele sooviks peale tervise ja tegususe jätkuvat ausust, mis võiks saada meie riigi uuenemise vundamendiks. Kindlasti tuleks prügikasti visata „poliitiline“ juhtimine ja „poliitiline“ vastutus, asendades need tegeliku juhtimise ja tegeliku vastutusega. See on võimalik, kui ministriteks saaksid oma ala asjatundjad-praktikud. Kindlasti tuleks teha suurpuhastus riigihalduses ja avalikus sektoris, kaotades tuttavate ja sugulaste jaoks loodud hõlpametid, vähendades kõrgametnike palkasid, reorganiseerides Konjunktuuriinstituudi, samuti õiguskantsleri ja riigikontrolöri ametkonna ning Eesti Panga. Uue valitsuse ministrid aga võiksid mingist põhjalikust Eesti ajalooraamatust taas üle lugeda perioodi 1934-1939, et värskendada mälu, kuidas autokraat Konstantin Päts ning tema ministrid Leo Sepp ja Nikolai Talts päästsid Eesti tollase majanduse praegusega võrreldavast kriisist. Kleio on olnud Eestile lahke, andes võimaluse astuda kaks korda pea samasse vette! Oleks meil vaid võimet õppida! ANTS METSLA, Vändra, Pärnumaa
Viimati muudetud: 11.02.2009
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |