Kas pensionäride eurohirmu toidavad säästud?

15. märts 2006


Teade suurest pensionitõusust Eesti „suure meedia" esikülgedele ei ulatunud. Küll lõi aga laineid Eestis tegutsevatelt välisomanikele kuuluvatelt pankadelt lähtuv info, et 60-aastaste ja vanemate eestimaalaste pangaarvetele on kogunenud suurem osa Eesti erahoiuste mahust.
Ühispanga 120 tuhandel 60. eluaastast vanemal kliendil on kontol keskmiselt 27 tuhat krooni. Hansapanga 240 tuhandel eakal kliendil on arvel keskmiselt 39 tuhat krooni. Veelgi rikkamad on 800 Sampo Panga eakat klienti, kellel on arvel keskmiselt 41 481 krooni. Kõige rikkamad on Nordea Panga neli tuhat eakat klienti, kelle keskmine hoius on 138 tuhat krooni.
EMORi andmetel on vähemalt 10 tuhat krooni tallel 69 protsendil pensionäridest, millest aga järeldub, et kolmandik pensionäre pole säästnud isegi matuseraha.
Pensionäride usaldus ja lahkus siintegutsevate pankurite vastu on märkimisväärne. Ligi 14 miljardi krooni hoiustamisega on pensionärid andnud tugeva panuse ka Eesti majanduskasvu finantseerimisse. Kuna inflatsioon sööb neid hoiuseid niigi vääramatu jõuga, pole midagi imestada, et hoiuseid kasvatav rahvas on eriti skeptiline euro käibelevõtu suhtes, mis paratamatult veelgi võimendaks hinnatõusu. 14 aasta eest toimunud üleminekul rublalt kroonile jäi ju terve põlvkond kirstu- ja matuserahata, muudest säästudest rääkimata.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)