Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Nädalakommentaar TTV-s 19. detsembril 2015

MART UMMELAS,      23. detsember 2015

See nädal oli vaieldamatult Keskerakonna nädal. Mitte ainult sellepärast, et eile toimus uue juhatuse esimene koosolek, kus kinnitati programmitoimkond ja valiti peasekretäriks tagasi Priit Toobal – mees, keda Eesti õigussüsteem ja peavoolumeedia aastaid kimbutasid või, õieti, narrisid. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar avaldas reedel kaks põhimõttelise sisuga artiklit: ühe Postimehes – avaliku sektori ehk meditsiiniasutuste personalikärbete teemal, teise Õhtulehes – Virumaa ründamisest ehk kellegi soovist taasalustada fosforiidi kaevandamist.

 

Vastutasuks selle eest sai Savisaar nöökimise osaliseks mitmes meediakanalis linnapea ametiketi kandmise pärast. Tsahkna vist lubas mõne aja eest keelustada burka kandmise; küllap järgmisena tahab ta keelata kettide kandmise.

Meenutagem, et ametiketti ei andnud Savisaarele Rõivase valitsus, vaid tallinlaste poolt valitud linnavolikogu, kes valis ka Savisaare linnapeaks. Jätkuv Savisaare kallal norimine igasugu reikoppide ja sutroppide poolt ajab juba südame pahaks. Ehk oleks lõpuks aeg tõele silma vaadata ja tunnistada, et tegu on Eesti populaarseima erakonna – ikkagi veerandit Eesti elanike toetust omava Keskerakonna – esimehega.

Kas mäletate veel Vello Lipandi laulu „Piparkoogipoisid“ Heljo Männi sõnadele: „Me kolmekesi tuleme präänikute maalt, meil jalas püksid magusad, kuub on magus ka. Nüüd jõulukuusel ripume kolmekesi reas, meil silmadeks on rosinad, mütsid viltu peas.“

See minu lapsepõlve armas jõululaul (toona küll vist riputi näärikuusel) aga tuleb mulle alati meelde, kui vaatan kõrvuti istuvaid kolme valitsuserakonna noori juhte, keda võiks nimetada ka poisteks, nagu on öelnud Edgar Savisaar. Paraku, kui minna laulusalmis veidi edasi, siis jõuame ühe problemaatilise kohani – „piparkoogikitsekest pole kaasas, sest ta ei viitsinud tõusta ahjuplaadi pealt“.

Just sama mõtlen ma rosinasilmseid noori poliitikuid vaadates, kellest küll ühte – peaministrit – nimetab eilne Õhtuleht juba Brežneviks – stagnatsiooni pärast Eesti elus. Tõepoolest, miski on pildil valesti, ja see pole kitseke, vaid midagi palju enamat – Eesti majandus ja rahva heaolu areng, mille nimel valijad valitsuserakondade poolt kevadel hääle andsid. Ehk oleks aeg ka kitseke ahjuplaadilt ära võtta? Või leida hoopis uued piparkoogipoisid!?

Häid jõule ja kohtumiseni uuel, 2016. aastal!

 MART UMMELAS



Viimati muudetud: 23.12.2015
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail