Nädal Euroopa Parlamendis

SIIRI OVIIR,      19. detsember 2007


Euroopa Parlamendi täiskogul Strasbourg'is 10.–13. detsembrini olid arutlusel teemad, mis puudutavad meid igapäevaselt. Pidulikult allkirjastati Euroopa Liidu põhiõiguste harta, anti üle Andrei Sahharovi auhind, kiideti heaks ühenduse merekeskkonna-poliitika, rõhutati innovatiivse meditsiini tähtsust, vahetati arvamusi välisõhu kvaliteedi, veinituru ja varuosade turu liberaliseerimise üle. Heaks kiideti Euroopa Liidu 2008. aasta eelarve.

Osaistungjärku avades tegi Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering avalduse ETA ohvrina 1. detsembril surma saanud kahe Hispaania julgeolekuagendi kohta, mõistes hukka mis tahes vormis vägivalla.

Sahharovi auhinna sai Sudaani advokaat

Sudaani inimõiguste advokaat Salih Mahmoud Osman pälvis Euroopa Parlamendilt Sahharovi mõttevabaduse auhinna. Laureaat rõhutas Darfuris asetleidvatest julmustest kõneldes, et rahvusvaheline üldsus peaks sekkuma Sudaani valitsuse vastuseisust hoolimata. Ohvriterohke vägivalla tõttu on neli miljonit inimest olnud sunnitud oma kodust lahkuma. Euroopa Liit näidaku üles kindlat ja ühist positsiooni Darfuri süütute tsiviilisikute kaitsmisel.
Sahharovi auhind on mõeldud isikutele või rühmadele, kes on ennastsalgavalt kaitsnud inimõigusi või demokraatiat.

Põhiõiguste harta kuulutati välja

Täiskogul allkirjastati ja kuulutati pidulikult välja Euroopa Liidu põhiõiguste harta, mis puudutab tervet rida poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kodanikuõigusi, mis on kõikidel Euroopa Liidu kodanikel ja alalistel elanikel.

Harta puudutab inimväärikust, õigust elule, isikupuutumatusele, isikuandmete kaitsele ning mõtte- ja sõnavabadusele, sätestab õiguse tervishoiuteenustele ja haridusele, liikumis- ja elukohavabaduse.

Põhiõiguste harta võeti vastu 2000. aastal, ent seni see ei olnud siduv. Lissaboni lepinguga tehakse põhiõiguste harta Euroopa Liidu liikmesriikidele õiguslikult siduvaks (teatud erand tehakse Ühendkuningriigile ja Poolale) ning see harta saab aluslepingutega võrdse jõu.

Euroopa Parlament andis oma toetuse Euroopa Liidu põhiõiguste harta väljakuulutamisele 29. novembril, kui selle poolt hääletas 534 ja vastu 85 saadikut ning erapooletuks jäi 21 saadikut.
Olen seisukohal, et põhiõiguste harta on väga vajalik igale kogukonnale, kes peab lugu väärikusest. Euroopa Liit ei ole ainult ühine turg ega ühine raharuum, vaid tähendab ühiseid väärtusi ja põhimõtteid. Seepärast võib öelda, et põhiõiguste harta on osa Euroopa sotsiaalsest näost.

Parlamendi president Hans-Gert Pöttering märkis enne allkirjastamistseremooniat: "Eelkõige oleme väärtuste ühendus; solidaarsus, vabadus ja võrdsed õigused on meil igapäevane praktika. Need jagatud väärtused, mille keskmes on põhiõiguste harta esimeses artiklis sätestatud üksikisiku inimväärikus, on Euroopa ühendamisprotsessi aluseks." Ta jätkas: "Ilma selle selge põhiõiguste kogumita, mida peame alati meeles pidama, pole Euroopa Liidul tulevikku. Meil ei oleks ka õigust nõuda inimõiguste austamist mujal maailmas, kui me ei tunnustaks omaenda väärtusi Euroopa Liidu õiguse jagamatu osana."

Välisõhu kvaliteedi parandamine

Euroopa Parlament võttis teisel lugemisel vastu välisõhu kvaliteedi direktiivi eelnõu, milles kehtestatakse piirmäärad õhus leiduvale peentolmule. Esmakordselt reguleeritakse kuni 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakeste piirmäärasid. Peentolmust tingitud õhusaaste hinnanguliselt põhjustab EL-is igal aastal 360 000 inimese enneaegse surma, eelkõige astma ja bronhiidi tagajärjel. Lisaks tahketele peenosakestele tuleb mõõta välisõhus sisalduva vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ja lämmastikoksiidide, plii, benseeni ja süsinikmonooksiidi taset.
Liikmesriigid peavad selle direktiivi üle võtma kahe aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist. Direktiiv peaks jõustuma 2008. aasta algul.

Olukord Eestis
Alates 2005. aastast kehtivad Eesti välisõhu saastatuse taseme normidena Euroopa Liidu õhukvaliteedi raamdirektiivi ja selle tütardirektiivide nõuded. PM2,5 osakeste taset reguleeriv seadusandlus Eestis antud hetkel veel puudub. Aastakeskmisi piirväärtusi Eestis üldiselt ei ületata. Tallinna kesklinna seirejaamas oli PM10 osakeste aastakeskmine 2006. aastal 32,5 μg/m3. Samas oli seal PM10 osakeste maksimaalne ööpäevakeskmine kontsentratsioon 136,7 μg/m3. Peente osakeste piirväärtust 50 μg/m3 on lubatud aasta jooksul ületada kuni 35 korral, ent kesklinna jaamas ületati piirnormi 2006. aastal kokku 42 korral. Maksimaalne tunnikeskmine peente osakeste sisaldus oli 2006. aastal 365,2 μg/m3, ent tunnikeskmisele ei ole piiranguid kehtestatud. PM2,5 aastakeskmine oli Tallinna ﾕismäe seirejaamas 2006. aastal 11,6 μg/m3.

Rongid otse Tallinnast Londonisse

Parlamendisaadikud kiitsid heaks kolm raportit, mille eesmärk on hõlbustada rongide vaba liikumist Euroopa Liidus. Raportid puudutavad raudteevõrgu koostalitusvõimet, veeremi hooldust ja ohutust, Euroopa Raudteeagentuuri kohustusi. Raudteevõrgu koostalitusvõimet puudutava seadusandluse jõustudes saavad kaubarongid sõita otse näiteks Tallinnast Londonisse.

Ühenduse merekeskkonnapoliitika pälvis heakskiidu

Euroopa Parlament jõudis Euroopa Nõukoguga kokkuleppele ühenduse merekeskkonnapoliitika suhtes. Direktiiv hõlmab Musta mere, Läänemere, Atlandi ookeani kirdeosa ning Vahemere merepiirkondi. Liikmesriigid peavad direktiivi eelnõu kohaselt iga asjaomase merepiirkonna jaoks töötama välja merestrateegia.

Ajakava
Hiljemalt 2015. aastaks tuleb välja töötada hea keskkonnaseisundi saavutamiseks mõeldud meetmeprogramm, mis tuleb käima lükata hiljemalt 2016. aastaks. Hea merekeskkond tuleb saavutada 2020. aastaks.
Samasse merepiirkonda kuuluvad liikmesriigid peavad tegema koostööd, et tagada merestrateegia koordineeritus. Samuti tuleb teha koostööd kolmandate riikidega.

Hea keskkonnaseisund
võimaldab hoida meresid ja ookeane ökoloogiliselt mitmekesiste ja dünaamilistena ning olemuselt puhaste, tervete ja produktiivsetena. Merekeskkonda kasutatakse siis jätkusuutlikul tasemel, tagades võimalikud kasutusviisid ka tulevastele põlvkondadele. See muu hulgas tähendab, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine inimtegevuse tagajärjel on välistatud ja erinevate bioloogiliste komponentide funktsioneerimine on tasakaalus. Inimtegevuse tagajärjel merekeskkonda juhitud ained ja energia ei tohi põhjustada saastumisest tulenevaid mõjusid.

Euroopa Parlamendi seisukoht: Käibemaksumäärad olgu paindlikumad

Euroopa Liit on juba palju aastaid soovinud juurutada ühist käibemaksusüsteemi, ent eriarvamuste tõttu Euroopa Nõukogus ei ole see seni olnud võimalik ega ole tõenäoline ka lähitulevikus. 1993. aastal üleminekusüsteemina kehtestatud sätted, mille kohaselt maksustatakse tooteid ja kohapeal osutatavaid teenuseid tarbija asukohariigis, jäävad seetõttu tõenäoliselt jõusse veel mõneks ajaks. Parlament toetas teatud käibemaksumäärasid käsitlevate ajutiste sätete pikendamist, millega osa liikmesriike saavad loa kasutada teatud toodete ja teenuste puhul harilikest käibemaksumääradest madalamaid määrasid.

Leian, et liikmesriikidel peaks olema õigus kasutada madalamaid määrasid kohalikul tasandil osutatavate teenuste puhul ning majanduslikel ja sotsiaalsetel kaalutlustel, lähtudes sotsiaalsetest, majanduslikest ja keskkondlikest huvidest.

Olemasolevaid erandeid tuleb pikendada
Kuna pikaajalist käibemaksusüsteemi veel ei ole, tehti mõnedele liikmesriikidele tähtajatud erandid, mis võimaldavad neil kasutada teatud toodete ja teenuste puhul madalamaid käibemaksumäärasid. Teistele liikmesriikidele, s.t 2004. aastal ja pärast seda liitunud riikidele, tehti ajutised erandid, mis aga varsti kaotavad kehtivuse. Lisaks on teatud liikmesriikidel eksperimendi korras lubatud kasutada töömahukate teenuste puhul madalamat maksumäära. Eksperiment kestab 2010. aasta lõpuni, mil lõpeb ka minimaalne 15-protsendine harilik maksumäär. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku pikendada enamikku 2007. aasta lõpuni kehtivatest eranditest kuni 2010. aasta lõpuni (selleks ajaks peaks valmima Euroopa Nõukogu hinnang vähendatud maksumäärade kasutamise kohta).

Vähendatud maksumäärad kohapeal osutatavatele teenustele ja põhikaupadele
Parlamendiliikmed märgivad raportis, et Euroopa Nõukogu peaks 2010. aasta lõpuks otsustama, kas loobuda eesmärgist võtta kasutusele ühendusesiseste tehingute lõplik süsteem, mis põhineb päritoluriigi maksustamispõhimõttel ning käibemaksumäärade ühtlustamist taotleval lähenemisviisil. Siiski leian, et käibemaksumäärade ühtlustamise puhul ei tohiks minna kaugemale, kui on vajalik siseturu tõrgeteta toimimise tagamiseks. Seetõttu peaksid liikmesriigid saama kohaldada vähendatud käibemaksumäärasid põhikaupadele ja -teenustele, nagu toit ja ravimid, lähtudes selgelt määratletud sotsiaalsetest, majanduslikest ja keskkondlikest huvidest ning lõpptarbija kasust.
Samuti peaksid vähendatud määrad kehtima kohalikul tasandil osutatavatele teenustele, sealhulgas hariduse, heaolu, sotsiaalkindlustustöö ja kultuuriga seotud teenustele ja kaupadele, sest nende puhul ei mõjuta erinevate käibemaksumäärade kohaldamine siseturu toimimist.

Terrorismivastases võitluses ei tohi rikkuda inimõigusi

Valitsused ja EL-i institutsioonid on terrorirünnakute suhtes vastu võtnud akte, mida ei ole piisavalt arutatud parlamentidega ning mis on mõnikord olnud vastuolus põhiõigustega, nentisid saadikud terrorismivastast võitlust analüüsivas resolutsioonis. Euroopa Parlament on seisukohal, et luureteenistuste tööd tuleb põhjalikumalt kontrollida ning et poliitikad peavad tulevikus enam põhinema tõenditel.

Salateenistuste demokraatlik kontroll
Luureandmete jagamine nii EL-i tasandil kui ka liikmesriikide teenistuste vahel on tähtis, kuid on vaja ühtseid eeskirju tagamaks demokraatlik ja parlamentaarne kontroll. Resolutsioonis nõutakse tungivalt, et Euroopa Komisjon esitaks ettepaneku parlamentaarse kontrolli tagamiseks ühendatud ja koordineeritud luuretegevuse üle EL-i tasandil. Lisaks palus Euroopa Parlament Euroopa Komisjonil ja Euroopa Nukogul algatada Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil "nende Guantánamos kinnispeetavate ümberpaigutamine, kes on pärit kolmandatest riikidest ja keda ei saa hukkamis- või piinamisohu pärast nende päritoluriikidesse tagasi saata".

Varuosade turu liberaliseerimine

Parlament toetas Euroopa Komisjoni ettepanekut kaotada autode ja muude masinate varuosade disainilahenduste õiguskaitse. Tegu on seega varuosade järelturu liberaliseerimisega, mis puudutab autotööstust, aga ka tootmisvahendite ja tarbekaupade valmistamist. Liberaliseerimine puudutab ainult varuosasid, mida kasutatakse selleks, et taastada toote esialgne välimus. Direktiivi rakendumisel võivad ettevõtted hakata tootma nt autode varuosasid, mis on identsed originaalvaruosadega. Enamikus liikmesriikides, sh Eestis, on masinate varuosade disainilahendused hetkel kaitstud. Disainilahenduste kaitse kehtiks edasi niisuguste varuosade puhul, mille eesmärk ei ole esialgse välimuse taastamine (nt dekoratiivsel eesmärgil kasutatavate varuosade puhul). Raportis nenditakse, et liikmesriigid, kelle kehtivad õigusaktid näevad ette disainilahenduse kaitse, võivad seda disainilahenduse kaitset säilitada viis aastat pärast direktiivi jõustumist.
Väga tähtis on, et tarbijaid nõuetekohaselt informeeritaks remondiks kasutatavate toodete päritolust. Selleks tuleb kasutada märgistust (nt kaubamärki või firmanime) või muud sobivat viisi, et tarbijad saaksid teha teadlikku valikut remondiks kasutatavate toodete vahel.
Järgmisena peab oma ühisseisukoha esitama nõukogu.

Veinituru ühise korralduse reform

Euroopa Liit on maailma juhtiv veinitootja, -tarbija, -eksportija ja -importija. 2006. aastal moodustas veinitoodang 5% EL-i põllumajanduse kogutoodangust. Siiski on EL-i veinitarbimine viimastel aastakümnetel märkimisväärselt ja järjekindlalt langenud ning hiljutisest taastumisest hoolimata on ühenduse veinieksport pärast 1996. aastat kasvanud palju aeglasemalt kui import.

Parlament võttis täiskogul konsultatsioonimenetluse raames vastu veinituru ühist korraldust puudutava raporti. Saadikud on vastu istutusõiguse automaatsele liberaliseerimisele 2014. aastal ja vahendite ümberpaigutamisele maaelu arengusse, toetades samas kolmeaastast väljajuurimiskava, suhkrustamise lubamist ning viinamarjavirde toetamist. Ka toetatakse müügiedendust ning rangemaid reegleid päritolunimetuste ja tootemärgistuse osas.

Veinituru reformi eesmärk on:
suurendada EL-i veinitootjate konkurentsivõimet; tugevdada EL-i kvaliteetveinide kui maailma parimate veinide mainet; tagasi võita vanad turud ja leida uusi nii EL-is kui ka mujal maailmas;
luua turukorraldus, mille aluseks pakkumist ja nõudlust tasakaalustavad selged, lihtsad ja tõhusad eeskirjad;
säilitada EL-i parimad veinitootmistavad, tugevdada paljude maapiirkondade sotsiaalset struktuuri ja tagada keskkonnasõbralik tootmine.

Euroopa Komisjoni ettepanekus soovitakse kaotada kõik ebatõhusaks osutunud meetmed: kõrvalsaaduste destilleerimistoetus, alkohoolsete jookide ja mitmeotstarbeliste viinamarjade destilleerimistoetus, eraladustamistoetus ja eksporditoetused. Viinamarjavirdega seoses makstav rikastamistoetus, mis kehtestati lisakulude hüvitamiseks võrreldes sahharoosiga rikastamisega, kaotatakse seoses sahharoosiga rikastamise keelu kehtestamisega. Erakorralise destilleerimise meede asendatakse kahe kriisiohjemeetmega, mis lisatakse riiklikesse assigneeringutesse. Ulatusliku reformi oluline tunnusjoon on muuta uus veinituru ühine korraldus WTO-sõbralikuks.

Parlamendi muudatusettepanekud
Saadikud tegid mitmeid muudatusi Euroopa Komisjoni teksti. Muudatused puudutavad eelkõige järgmist:
- istutusõigus. Ollakse vastu plaanile täielikult liberaliseerida istutusõigus päritolunimetuse või geograafilise tähisega kaitstud veinide puhul. Teiste veinide puhul tuleks liberaliseerimisotsus teha 2012. aastal valmiva turu tasakaalustamise meetmete mõjuanalüüsi alusel. Saadikud soovivad samuti riiklike varude vaba liikumist sama liikmesriigi või piirkonna ulatuses. Samas ei kehti istutusõiguse piirangud liikmesriikidele, mis toodavad vähem kui 50 000 hektoliitrit veini aastas (nt Ühendkuningriik);
- viinamarjavirre ja suhkurdamine. Saadikud on vastu suhkurdamise keelustamisele ja viinamarjavirde toetuse ärakaotamisele. Saadikud tahavad, et jätkuvalt oleks teatud tingimustel võimalik toetada puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamist ja sahharoosi lisamist. Samas tuleks toetuste andmine läbi vaadata pärast 2012. aasta mõjuanalüüsi valmimist;
- alkohoolsed joogid. Lubatud on toetuse andmine veini töötlemiseks alkohoolseteks jookideks, sest tuleb tagada traditsiooniliselt alkohoolseid jooke kasutavate tööstusettevõtete varustamine, et säilitada traditsiooniline kvaliteet;
- päritolunimetused. Saadikud rõhutavad, et kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinide tootmine, sealhulgas ümbertöötamine, töötlemine ja vajadusel rafineerimine, samuti villimine peaksid toimuma määratletud geograafilises piirkonnas. Erandjuhtudel võib piirkond hõlmata tervet väikest riiki;
- märgistamine. Parlamendiliikmed ei toeta viinamarjasordi ja aastakäigu osutamise lubamist päritolunimetuse või geograafilise tähiseta veinide puhul (nn lauaveinid), sest see peaks olema lubatud ainult kvaliteetveinide puhul, et mitte eksitada tarbijat. Samas peaks päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinide puhul olema villija ja piirkonna nime esitamine kohustuslik;
- riiklikud tugiprogrammid ja müügiedendusmeetmed. Saadikud leiavad, et liikmesriigid peaksid saama rahastada edendusmeetmeid ka liikmesriikides (mitte ainult kolmandates riikides), samuti võiks EL-i vahendeid kasutada sektori ümberkorraldamisega seotud meetmete, kriisiohje, kvaliteedi parandamise jms rahastamiseks;
- maaelu areng. Saadikud on vastu veinisektori vahendite ülekandmisele maaelu arengusse.

Kuna tegemist on nõuandemenetlusega, ei ole parlamendi poolt sisse viidud muudatused nõukogule siduvad.

Innovatiivse meditsiini algatus

Euroopa Parlament kiitis heaks Francoise Grossetete raporti ettepaneku kohta võtta vastu määrus, mis käsitleb innovatiivse meditsiini algatuse ühisettevõtte loomist.

Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu fraktsiooni kõneisikuna selles küsimuses avaldasin heameelt, et Euroopa Liidus pööratakse aina enam tähelepanu sihipärasele koostööle innovatiivse meditsiini valdkonnas, mis on teadmistepõhise majandussüsteemi jaoks oluline. Samuti tõstsin esile, et teadusmahuka sektorina aitab see oluliselt edendada Euroopa innovatiivset õhustikku ja majandust. Pidades silmas, et peaaegu kõigis EL-i riikides napib nii arste kui ka õdesid, on teema käsitlus väga aktuaalne.
Innovatiivse meditsiini algatuse (IMA) ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärk on parandada ka olukorda farmaatsiasektoris. Ravimite väljatöötamine on väga pikk ja kulukas protsess. Kunagi farmaatsiaalaste teadusuuringutega maailmas esikohal olnud Euroopa on nüüd teadusuuringutesse tehtavates riiklikes ja erainvesteeringutes maha jäänud.

Euroopa Liidu 2008. aasta eelarve on 120,35 miljardit eurot

Euroopa Parlament kiitis teisel lugemisel heaks Euroopa Liidu 2008. aasta eelarve. Selles nähakse maksete assigneeringuteks ette 120,35 miljardit eurot, mis on 5,7% enam kui 2007. aasta eelarves. Kulukohustuste assigneeringuteks nähakse ette 129,15 miljardit eurot.

Tegemist on esimese eelarvega, kus suurimaks kuluartikliks ei ole enam põllumajanduskulud, vaid jätkusuutlik areng ja tööhõive.

Eelarve kuulub pidulikult allkirjastamisele 18. detsembril parlamendi erakorralisel istungil Brüsselis.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)