Rein Toomla: Poliitikas järske muutusi ei toimu

Valimised

Minu arvamused tuginevad ennekõike eeldusele, et valimisseadust ei muudeta. Olgu kõrvalpõikena märgitud, et seda võidakse teha päevapoliitilistes huvides, nagu tehti enne kohalike valimisi. Mida võidakse teha, mis kindlustaks tegijate positsioone ja nõrgestaks oponentide oma? Ilmselt kõige lihtsam viis - suurendada Tallinnas valimisringkondade hulka, näiteks praeguse kolme asemel viiele. Proportsionaalsus ei muutuks, lihtsalt enam keegi ei koguks Tallinnas näiteks 20 000 häält. Samas võib Läänemaa lisada Harju- ja Raplamaale.

Kuid lähtun ikkagi eeldusest, et muutusi ei tule.

Mida siis saaks kindlasti arvata?

• Riigikogu jääb endiselt kirevaks - võib küll juhtuda, et praeguse kuue erakonna asemel on viis või isegi neli, kuid mitte vähem. Väiksem erakondade hulk muutub tõenäolisemaks jällegi siis, kui suurendatakse valimisringkondade hulka, ja mitte ainult Tallinnas.
• Kuidas nende keskmiselt viie erakonna vahel võivad hääled ja kohad jaguneda? Olen kolm aastat tagasi - pärast viimaseid valimisi - kirjutanud Riigikogu Toimetistes artikli, kus pakkusin hüpoteesina välja Eesti mudeli. Praegu puudub põhjus neid seisukohti ümber lükata; esitan nad siin uuesti. Eesti eripäraks paistab kujunevat kahe domineeriva erakonna süsteem. See mudel on töötanud 2003. aasta ja 2007. aasta valimistel ning seda kinnitavad peaaegu  kõik viimase kolme aasta jooksul   korraldatud arvamusuuringud.
• Kuid need domineerivad erakonnad ei suuda koguda rohkem kui kolmandiku kohtadest. KMÜ tegi seda 1995. aastal, kuid oli tegemist ka mitme erakonna liiduga. Kui Riigikogusse pääseb neli erakonda, siis see kolmandik võib kasvada. Optimistid võivad rääkida sellisel juhul 35-38 kohast. Domineerivateks erakondadeks on praeguse seisuga Keskerakond ja Reformierakond.
• See mudel pakub kolmandale parteile umbes viiendiku kohtadest - poliitilises mõttes on väga oluline, milline erakond selle saab. Kui saab IRL, siis jätkab suure tõenäosusega praegune koalitsioon. Kui kolmandale kohale tõusevad SDE või hüpoteetiliselt isegi Rahvaliit, siis võimalused on ka Keskerakonnal. Hüpoteetiliselt võib rääkida ka Rohelistest, kuid nemad sobivad nii ühele kui ka teisele. Juhin siinkohal tähelepanu lausekatkele „... siis võimalused on ka Keskerakonnal". Ei ole kindlat garantiid Keskerakonna ja  SDE koostööks Riigikogus. Selles tähenduses on suuremad võimalused  isegi Reformierakonna ja Keskerakonna koostööks.

Peaminister

Ei näe  mingit põhjust rääkida poliitiliselt sõltumatust ehk  erakonnavälisest  peaministrist. See võib hüpoteetiliselt tulla kõne alla juhul, kui neli erakonda koguvad võrdselt kohti - kõik näiteks 25, ja viimane koht läheb mõnele nimekirjale isikumandaadi kaudu. Sellisel juhul võib kõne alla tulla, et peaministriks pakutakse mõnda tehnokraati - pangandus- või äritegelast. Samas tuleb arvestada, et taoline valik kiirendab valitsuskriisi saabumist. Samuti ei suuda ma uskuda, et kiirelt erakonnastunud  tehnokraat või muidu populaarne inimene võidab endale erakonnas liidrikoha ja saab seeläbi endale peaministri

 portfelli. Niimoodi on tulnud küll ministreid, aga ka mitte igapäevaselt.

Seega tuleb võimalikku peaministrit otsida ikkagi erakondadest. Esimeses järjekorras Keskerakonnast ja Reformierakonnast. Kas võiks olla tõenäoline, et peaministrikandidaadiks tõuseb praeguste liidrite kõrval keegi teine-kolmas? Teoreetiliselt jah, kuid selleks tuleb hakata valmistuma. Kui mõni kuu enne valimisi teatakse, et ühe suurpartei peaministrikandidaat on „mister X", ei pruugi see erakonna populaarsusele kasuks tulla. Seega praegu on  Ansip ja Savisaar kindlad kandidaadid. Kumb neist võiks saada peaministriks, sõltub erakondade poolt saavutatud positsioonist. Paremad võimalused on Ansipil. Põhjus ei ole keeruline: kuna väga suure tõenäosusega valitsus tuleb koalitsioonivalitsus, siis Reformierakond on olnud liidus kõigi praegu Riigikogus esindatud parteidega, vaikimisi isegi Rohelistega. Keskerakonnal selline kogemus puudub, ning väga keeruliste läbirääkimiste käigus võib see osutuda kaalukeeleks.

• Kas võiks kõne alla tulla Mart Laar või Juhan Parts? Paaril juhul võib see osutuda võimalikuks:

•a)       siis kindlasti, kui IRL võidab valimised, vähemasti saab Reformierakonnast rohkem kohti; kuid kahe peale ikka enam kui pooled kohad kokku. Praeguste seisude järgi ei ole see võimalus kuigi tõenäoline.

•b)       Reformierakond ja IRL saavad kahe peale kokku alla poole kohtadest, valitsuse moodustamiseks on vaja kolmandat partnerit. Sel juhul IRL ja see kolmas võivad avaldada jõulist survet, et peaminister tuleks IRL-ist. Sel juhul ei tohiks Reformierakonna ja IRL-i vahe kohtade hulgas suur olla. Ei oma tähtsust - valitsuse moodustamise seisukohalt -, kas on selleks Laar või Parts. Muidugi on see oluline IRL-i enda jaoks. Võimalus, et Reformierakond ja IRL saavad kahe peale alla poole kohtadest, on täiesti olemas, kuid kes võiks olla see kolmas?

• Jüri Pihli kandidatuur võib muutuda täiesti tõsiseks, kui  SDE tõuseb kolmandaks ning kahepeale koos Keskerakonnaga tuleb kokku enamus kohtadest. Sellisel juhul saab SDE avaldada jõulist survet. Siiski näib niisugune variant vähetõenäoline, sest eeldaks SDE populaarsuse kahekordistumist.

Poliitika

Sõltumata sellest, milline erakond saab valitsuse etteotsa või millised erakonnad moodustavad koalitsiooni, ei toimu väljakujunenud poliitikas järske muutusi. Selleks tuleks hakata muutma seadusandlust, ning see võtab aega. Kuid valimiskampaania käigus saab juhtida tähelepanu mõnedele tahkudele. Jätan rahumeeli kõrvale elatustaseme küsimuse - seda tahavad tõsta kõik, mõni vähem, mõni rohkem, võib-olla ka erinevate abinõudega. Sõnastaksin sellised probleemid, kus praegust vaidlust võib vaadelda JAH-EI-vaidlusena:

 Kui mõttekas üldse on haldusreformi läbiviimine? Mida see annab riigile, omavalitsusele ja kodanikule? Mis on praeguse süsteemi nõrgad küljed?

• Kui mõttekad on haridusreformi mõned küljed? Mida hakkavad tegema õpetajad, kes seni õpetasid nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiastmes ja peavad nüüd hakkama saama ainult põhiastmega? Kui palju läheb maksma õpilaste transport  ja õpetajate ümberkolimine? Kuidas see võiks mõjutada kohalikku elu seal, kust gümnaasium ära kaob?
• Kas riik ei peaks rohkem doteerima selliseid valdkondi, mida omavalitsused ja kodanikud ise ei suuda?  Postiteenused, ühistransport (raudtee, laevaliiklus, bussiliiklus). Mida peaks riik tegema, et inimesed väiksematest asulatest ära ei koliks?

-o-

Jaga |