Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Aleksander Kesküla võitluses Hispaania kommunistidega

KAIDO JAANSON,      02. august 2006


Ehk pälvis Kesknädalagi lugejate tähelepanu 17. juulil Postimehes ilmunud Küllo Arjakase lugu eestlastest Hispaania kodusõjas XX sajandi kolmekümnendate aastate lõpul, millest nad ei tohtinuvat osa võtta. Artiklis oli juttu teise-, kui mitte kolmandajärgulistest tegelastest selles Eesti praeguse maffia peapesas siis, kui Hispaania edasine saatus oli alles otsustamisel.

Üldsegi pole nimetamist leidnud aga Don Alejandro Keskuela, keda praegune eestlane mäletab Aleksander Keskülana ja kujutab teda mingil määral ette kunstilise kujuna Hardi Volmeri filmist „Minu Leninid" ?llar Saaremäe esituses.
Hispaania kodusõja aastail elas see Eesti ajalukku enamlase ja kommunistina jäädvustatud ja jäädvustunud tegelane Dirección General de Securidad`, Franco „KGB", kõrvalmajas Madridi kesklinnas. See asetses hoones, kus tänapäeval paikneb Hispaania pealinna magistraat ja kust jooksevad Hispaania kõikidesse osadesse välja tänavad, mida imetles juba Friedebert Tuglas. Ja ega nad suurt muutunud ole, vaatamata vahepealsele ägedale kodusõjale. Iga Pürenee poolsaarele sattunud huviline leiab selle koha kergesti. Juba asutuse juhtkonna asukoht pidi igasse Hispaania kodanikku sisendama tunde selle asutuse kõikvõimsusest ja kontrollist nende elu üle. Sümboolselt, nagu ämblik kontrollib kõiki kärbseid, kes tema võrku sattunud.
See selgub Kominterni arhiivist. Aga see asutus oli Moskva käepikendus maailma kõikides vähegi poliitilist väärtust omavates riikides. Hispaania, kus toimus kodusõda, või täpsemalt öeldes sõda kommunistide ja fashistide, Moskva ja Berliini vahel, oli nende seas vaat et esikohal.

Üks aktiivsemaid agente Madridis

3. oktoobril 1937 kahtlustas Hispaania Kommunistliku Partei Keskkomitee kaadrite osakond (mis kommunistlike parteide sisemises organisatsioonilises süsteemis oli tähtsaim komponent), et Alexander Geskula nimeline mees (agendi jutt oli kuulmise järgi tollal üles tähendatud) on vabariikliku Hispaania vastase agentuuri juht kui mitte kogu riigis, siis vähemalt selle pealinnas. (Allikas Venemaa Riiklik Sotsialaalpoliitilise Ajaloo Arhiiv, fond 545, nim 6, fon 6, säilik 1027, l 17).
Edasi tsiteerin ülestähendust „Soomlane või eestlane...". Soomlastest Soome KP ja Kominterni suhete uurijate arvates soomlane küll mitte, meie Kominterni ja EKP uurijad on seni piirdunud sellega, mis Moskva ette on söötnud.
Hispaania KP (ehk siis Kominterni) arvates omas nimetet mees sidemeid Tshehhi, Austria, Tshiili, Brasiilia jt saatkondadega. Ta rääkinud perfektselt vene, saksa, hispaania keelt. Kas ja missuguseid teisi keeli veel, HKP kaadrite osakond ei teadnud. Perekonna andmetel oli tal keeli kokku viisteist. Võttes arvesse, kus Kesküla elanud ja viibinud oli, võib loogiliselt lisada vähemalt läti, rootsi, soome keel.
Geskula olnud üks aktiivsemaid agente Madridis, kes olnud suurepärastes suhetes nii politsei kui Rahvarinde organisatsioonidega. Tema edastas frankistide korraldusi vangistatud fashistidele, mida juba nimetatud asutus või organ väitis konkreetselt teadvat ja nagu dokumendist võib välja lugeda, pidas Kesküla ülal või rahastas kui oma agenti ka Bella Baumi, kelles kohta mul paraku andmed puuduvad.

Franco võit taltsutas Moskvat

Vabariiklik Hispaania oli aga tollal järjest rohkem kujunemas Moskva mõjualuseks ning kindlasti edaspidise perspektiiviga saada Nõukogude Liidu marionetiks Pürenee poolsaarel. Seega Saksamaa selja taga, kui geopoliitiliselt mõelda. Vabariiklikust Hispaaniast on aga nõukateadlaste poolt hiljem oletatud, et see oleks võinud olla esimene nn rahvademokraatlik riik Euroopas. Seega seda tüüpi riik, kus rahval võimuga demokraatlikult midagi tegemist polnud.
Ent kui Moskva siis oma jala sinna maha oleks saanud panna, oleks MRP võinud alata Pürenee poolsaarelt ja Saksamaa olnuks Nõukogude Liidu ees alandlikum, kui ta esialgu oli. Seepärast andkem au eestlastele, kes selle vastu võitlesid ja mitte vastupidi, nagu Arjakas Postimehes seda teeb. Aga Hispaania kodusõja meenutamine on muidugi väärt tegu.

Viimati muudetud: 02.08.2006
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail