Kui sõidad – siis kindlusta, kui ei sõida – kustuta registrist!

JAANUS KÕRV,      14. september 2005


Selle aasta 1. septembril tõstis Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) kindlustusmakse, et vähendada kindlustamata sõidukitega seotud riske. Romuomanike pahameelt leevendab praegune imelihtne autode registrist kustutamise kord.

Uus süsteem puudutab neid liiklusregistrisse kantud sõidukite omanikke, kellel on kohustuslik liikluskindlustuse leping sõlmimata. Seetõttu peavad need autoomanikud 30. septembriks kindlustuslepingu sõlmima. Kui seda ei tehta, saadab LKF 1. oktoobril välja rahalise nõude. Nõude tasumisega saab omanik sõidukile n-ö tagasiulatuva kindlustuskatte, mille kehtivus piirdub ainult nõudes näidatud perioodiga.
Igapäevases liikluses vajaliku kindlustuse saamiseks tuleb sõlmida kindlustuse tavaleping. Nõude suurus sõltub sellest, kui kaua oli sõiduk kindlustamata, kusjuures arvutustes kasutatav maksemäär on kolm korda kõrgem vastavast keskmisest kindlustusmaksest ja moodustab keskmiselt 12.69 krooni päeva kohta.
Kõrgendatud kindlustusmakse nõuded kuuluvad kohesele sundtäitmisele, LKF saadab tasumata nõuded täituritele kaks kuud pärast väljastamist.
Kõrgendatud kindlustusmakse eesmärk on vähendada liikluskindlustuse süsteemi riski, mis tekib seoses kindlustamata sõidukitega. Selliseid autosid on praegu Eestis 28 000 ringis.

Liiga tehakse maainimestele
Augustis protesteerisid vanade autode omanikud Võrus uue liikluskindlustuse korra vastu, kuna see teeb liiga eelkõige neile, kes kasutavad oma sõidukeid harva või ei sõida nendega mitme aasta jooksul üldse. Kuigi kohustusliku eellepingu sõlmimine on tasuta, katkeb see, kui sõiduk pole vähemalt üks päev aastas olnud kindlustatud. Vana auto omanikule on see ikkagi kulukas. Lubamatuks peavad autoomanikud olukorda, kui koju tuleb teatis, milles kolmekordset tariifi nõutakse.
Üheks põhjuseks, miks uus süsteem liikluskindlustusfondile sobib, on kindlasti see, et praegu peab LKF hüvitama kindlustamata sõidukite kahjud ise ja omakorda nõudma kahjud omanikelt välja kohtu teel. Uue süsteemi puhul peseb LKF aga käed puhtaks, lükates kogu kupatuse kindlustusseltside kaela.

Uunikumid vajavad erandit
Läänemaa mees Kalle Tõnisma, kes on aastaid olnud ka vanade autode klubi Unicum juht, on aga seda meelt, et uus süsteem on üldiselt õigustatud. „Autoregistrikeskus on aastaid mures olnud nende autode pärast, mis on arvel, aga aia ääres roostetavad. Autoomanikele on püütud küll selgeks teha, et võtke sellised masinad arvelt maha, aga inimesed on ju laisad ja tulemusi pole.
Tihti, ja eriti Tallinnas, on suurte kortermajade ees juba aastaid seisnud vanad romud, samal ajal kui selles majas elav autoomanik peab oma masina tont teab kuhu parkima. Kui Eestis on kokku üle 700 000 auto ja neist 28 000 pole kasutusel, siis teeb see 4% autode koguarvust. Autode arvu järgi aga rehkendatakse teede koormusi ja riigi strateegilisi varusid. Kuidas saab statistika olla tõene, kui suur hulk liikumatuid masinaid kunstlikult statistika näitajaid kõrgel hoiavad," põhjendas Tõnisma.
Mis uunikumidesse puutub, siis peaks Tõnisma sõnul vähemasti nende autode puhul kindlustuses erandi tegema, sest tulevastele põlvedele hoitavasse peaks riik soosivamalt suhtuma.

Autosid müüakse käest kätte
Raplamaa mees Vello sai kunagi kolhoosist Moskvitshi ostuloa. Masin oli aga mootoririkkega tehasepraak ja nõnda ta aastakümneteks seisma jäi, kuni tuli teine külamees ja ostis romu 1000 krooniga varuosadeks. Kuid ka sellele leidus omakorda ostja, kes auto siiski korda sai ja külavahel tuuritas. Uus liikluskindlustussüsteem aga sundis esimest peremeest lõpuks väevõimuga auto oma õuele tagasi tooma, kuni see registrist kustutatakse. Auto oli ju olnud kogu aeg Vello nimel.
Juhtumeid, kus auto n-ö käest kätte müüakse, omanik aga endiseks jääb, on terves Eestis palju. Hätta jääbki lõpuks omanik, mitte autokasutaja.

Registrist maha saab lihtsalt avaldusega
Uus maksesüsteem on tekitanud rea küsimusi. Näiteks kui auto on paarkümmend aastat kindlustamata olnud, kas siis tuleb tagantjärele terve kindlustamata perioodi eest tasuda?
LKFi juhatuse esimehe Kristjan Niinemaa selgituse kohaselt selle perioodi eest tagantjärele maksma ei pea. Nõuet hakatakse arvestama teate saatmise hetkest ja selle tasumisel hakkab ka kindlustuskate samast hetkest kehtima.
Kui omanikul, kes kunagi auto müüs, pole õrna aimugi, kus ja kelle käes ta auto on, tuleb tal ikkagi pöörduda ARKi, mis on oma tavaprotseduure pehmendanud.
ARKi Tallinna registriosakonna juhtaja Sulev Villi sõnul tulnuks kõik tehingud siiski lõpuni viia. „Ollakse õnnelikud, kui raha on käes, samas teatakse üksnes seda, et ostja oli halli mütsiga mees," kirjeldas Vill piltlikult sagedasti ette tulnud olukordi. Kui omanikku ei teata ja selgub, et näiteks kümmekond aastat pole sõidukil kindlustust ega tehnilist ülevaatust tehtud, saab omanik selle ikkagi registrist kustutada.
Kui mingi jälg on jäänud, otsitakse autokasutaja üles ja kas siis registreeritakse auto uue omaniku nimele, nagu seadus ette näeb, või kustutatakse sõiduvahend registrist. Villi sõnul suhtutakse igasse juhtumisse erinevalt ning hätta jäänud omanikke püütakse igati aidata.
Samas on Villi sõnul kõige lihtsam tulla ARKi, kustutada ajutiselt või täielikult oma auto registrist – see on riigilõivuvaba ehk tasuta. Autot näitama ei pea, piisab avaldusest. „Inimene võib oma auto ka näiteks EMEXisse viia ja saab sealt tõendi, mis on samuti registrist kustutamise aluseks. Kui ta aga tahab oma kolmekümneaastast Moskvitshi kuuri taga vaadata, siis on see iga omaniku suva. Eelduseks muidugi on ikka see, et auto oleks registrist kustutatud," selgitas Vill.
Uue maksesüsteemi eesmärgiks on sõidukite osas lõpuks kord majja saada, et vähendada liiklussüsteemi riski seoses kindlustamata sõidukitega.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)