![]() Kuldne kolletamispäev Eesti sügisesPILLE LÕVEND, 26. november 2008Keskerakonna Lasnamäe seeniorsektsiooni liikmed oli see õnnelik seltskond, kes tollest kaunist sügispäevast hingejõudu sai.
14. oktoober algas õnnistusega Põltsamaa vastrestaureeritud Eesti Apostelliku Õigeusu kirikus. Täname lahke sõnaga selgitust jaganud preestrit, püha isa Stefani. Samuti avaldame tänu Põltsamaa pensionärideühenduse „Kuldne Iga“ esinaisele Maire Lainurmele, kes innukalt tutvustas meile „kuningate pealinna“ ja kohalike eakate töid-tegemisi. Põltsamaa ja selle ümbrus Väärikas loss oli huvilistele avatud just sügismaastikus, kuldsete lehtede sajus. Ka roosiaed polnud veel päris talveunne seatud. Lausa patt olnuks sisse astumata mööda minna kuulsast Põltsamaa veinikeldrist, kus maitsvat märjukest valmib meie oma põhjamaistest õuntest-marjadest. Jõudu tegijatele! Edasi viis tee tuttavatele Tootsi ja Teele radadele – Palamusele, õigemini, meie kõigi südamesse kirjutatud vanasse heasse Paunverre. Kool, saun, jõekäär ja kirik, kus koolilapsed jõululaule laulsid ning pruudilooris Raja Teele oma Kentuki Lõvile truudust vandus. Kogu Paunvere oleks nagu tuttavaid täis, igihaljad raamatulood elustuvad. Siimusti saja-aastases savipotivabrikus nähtut pole kerge kirjeldada. Kõik see kaunis ja tarvilik oli igal pool riiulitel-laudadel, mõned veel lausa ahjusoojad. Kui palju värve ja mustreid, suuri ja väikeseid kausse, potte, kohvikruuse... Tühjade kätega ei tulnud sealt vist keegi ja jõulukingi- probleem leidis lahenduse nii mõnegi pere jaoks. Kalevipoja muuseum Päeva naelaks sai suurt avastamisrõõmi pakkunud Kalevipoja muuseum rahvuseepose kangelasega seotud Vooremaal, Kalevipoja künnivagude vahel, endises Saare vallakoolis. Muuseumil on 10 teematuba. Kolmes tutvustatakse Kalevipojaga seotud materjale (paigad, legendid) ning Fr. R. Faehlmanni ja Fr. R. Kreutzwaldi elu ja loomingut. Välja on pandud meie eepose erinevad väljaanded, teiste rahvaste eeposeid, kunstiteosed ja meened. Ka see, kes pole “Kalevipoega“ kaanest kaaneni läbi lugenud, saab teosest selge pildi. Hariduse toas näeb õppevahendeid läbi aegade. Käsitöötuba hõlmab sajandite jooksul tehtud käsitöid ja töövahendeid. Järgmise toa eksponaadid kajastavad Saare valla seltsielu alates 19. sajandist. „Kong“ on hämarate aegade meenutuseks. Kodulootuppa on välja pandud meie esivanemate tööriistu, toidunõusid, mööblit; samuti asub seal talutoanurgake. Olime nähtust-esitatust lummatud. Seda enam, et see huvitav ja nii vajalik väljapanek on teoks saanud tublide õpetajate Maret Kajaste ja Viivi Lani eestvedamisel, vallavalitsuse ja kohaliku rahva toel. Tühjaksjäänud koolimajal on alanud uus elu. Küll tahaks, et Saare valla vanasse koolimajja leiaksid tee meie lapsed koos oma õpetajatega. Ka isad-emad peaksid oma võsukesi sinna viima. Seal võiksid käia ka meie vene koolide õpilased – koolipingis ja õpikust ei saa nad iial seda Eesti-tunnetust, mida pakub „Kalevipoja“ muuseum. Muuseumijuhataja Viivi Lani seletusteandmine ei saa jätta külmaks ühtki kuulajat.
PILLE LÕVEND, pensionär
Viimati muudetud: 26.11.2008
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |