Poliitikat kultuuripealinnas teeb Rohumaa ise

Kultuuripealinna politiseerimise oht kerkis juba siis, kui Rohumaa nimetati kõigepealt selle asutuse nõukokku ja seejärel tegevjuhtide hulka. Oli tema ju Toomas Hendrik Ilvese presidendiks valimise kampaania omaaegne juht, kes seda tööd tegi väga kirglikult. Kas ei tulnudki ta sihtasutusse selleks, et panna nüüd ka kultuuripealinna projekt tööle 2011. aasta presidendivalimisteks? Võib-olla saab Rohumaa selleks juba praegu juhtnööre Kadrioru seltskonnalt ja nende taga seisvatelt erakondadelt? Juba ongi sotside esindaja Katrin Saks hakanud nõudma, et Rohumaa nimetataks sihtasutuse juhatuse liikmeks. Sellega aga politiseeritaks juhatus tõepoolest, ja seda ei tohiks Kultuuripealinna Sihtasutuse nõukogu küll lubada.

Kaebused raamatupidajate üle on aga ülearused. Mulle tundub, et sihtasutus oskab kulutada, eriti oma tuttavatele ja sõpradele, ning ükski raamatupidaja ei saa neid sellejuures takistada. Isegi kultuuripealinna avaürituse ilutulestik oli kavandatud maksumusega 1,5 miljonit krooni ning tegijad said kutsutud Hispaaniast. Linnapea pani sellele plaanile küll käe ette ja tuletas meelde, et tavaliselt eraldatakse uue aasta ilutulestikeks 50 000 krooni, mitte rohkem. Ka kultuuripealinn peab õppima majanduskriisi ajal rahaga kokkuhoidlikult ringi käima. Väga hea, et linnajuhid võtsid ka raamatupidajaliku külje kontrolli alla. (Täiesti kohatu on lapsepuhkusel viibiva tubli ametniku Kairi Teniste süüdistamine Eesti Ekspressis.)

Muidu juhtuks aasta pärast samamoodi nagu Võrumaal juhtus Eesti Ema kujuga, kus pool miljonit krooni läks kaduma nii, et nüüd ei tea enam keegi, millisesse „mutimullaauku" see pandi. Mõnedele pealinna kulturnikele võib see tunduda ülearuse bürokraatiana, aga üldiselt peavad maksumaksjad teadma, kuidas ja mille peale nende raha kulutatakse.

EDUARD TOMAN, Vene Draamateatri näitleja

Jaga |