Keskerakonna aukohtu kokkukutsumisest – nii tihti kui vajalik ja nii harva kui võimalik

Klandorfi sõnul juhindub aukohus erakonna põhikirjast, aukohtu põhimäärusest, erakonna programmist ja valimisplatvormist ning heast tavast. Aukohtu eesmärk on anda õiglane hinnang erakonna liikme võimalikule ebaeetilisele või poliitiliselt väärale käitumisele. Aukohus on erakonna juhtorganist sõltumatu ning on aruandekohustuslik ainult kongressi ees.

Klandorf rääkis, et aukohtule laekus pisut üle kahe aasta jooksul neli avaldust, millest üks vaadati läbi 2013. aasta detsembris, üks avaldus kutsuti tagasi ning kahe avalduse puhul piirdus aukohus materjalide arutamisega, asjas otsust tegemata. Aukohus on kogunenud ühel korral.

Lühidalt, aukohtu tegutsemise tava on, et aukohut kutsutakse kokku nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik, sõnas Klandorf.

Tulenevalt aukohtu põhimäärusest on aukohtu tegevuse sisuks erakonda või erakonna mainet kahjustavate probleemide ja erakonna liikmete omavaheliste tüliküsimuste lahendamine, analüüs, järelduste tegemine ning ettepanekute esitamine erakonna juhtorganitele.

Millega siis aukohus pole rahule jäänud? Klandorfi ettekandest koorus välja, et puutudes kokku erinevate probleemidega, on aukohus jõudnud järeldusele, et erakonnas võiks piirkondade töö parem olla; dokumentatsioon on mõnikord puudulik ning mõned suhted erinevate institutsioonide ja nende esindajate vahel võiksid samuti paremad olla.

„Tahan kõigile südamele panna, et juhul, kui ilmuvad esimesed puudujäägid, tuleb sellest kohe teatada erakonna juhatusele, mitte oodata viimase hetkeni ning siis minna kaebama aukohtusse. Aukohtusse tuleb pöörduda viimasena – probleeme tuleb hakata lahendama varem, nende ilmnemise hetkel. Ka juhatus peab tõsisemalt suhtuma esimestesse signaalidesse. See on nagu vähk – ei tasu oodata, millal haigus ravimatuks muutub, vaid tuleb selle vastu võidelda esimeste tunnuste ilmnemisel. Siis on tulemus tõhusam,“ rõhutas ülekaalukalt Eesti suurima partei aukohtu esimeheks tagasi valitud Kalle Klandorf.

[Esilehefoto allkiri]         VÕIB RAHUL OLLA: Keskerakonna aukohtu esimees KALLE KLANDORF kogus erakonna XV kongressil absoluutarvudes enim toetushääli. Kui Edgar Savisaar valiti esimeheks 541 häälega ja Jüri Ratas juhatuse liikmeks 571 häälega, siis Kalle Klandorf kogus tervenisti 771 häält, ehk siis – temale andsid oma toetuse nii Kadri Simsoni kui ka senise esimehe tiiva esindajad.

Kongressil esines Klandorf aruandega nii aukohtu tegevusest kongressidevahelisel ajal kui ka ülevaatega päevapoliitikast.

Jaga |