Kas pensionäride-vastased poliitikud on pärit lastekodust?

KAAREL PÜRG,      25. mai 2005


Riigikogu menetleb praegu pensiontõusu seaduseelnõu ning vanemahüvitise pikendamise seaduse eelnõu. Mulle meeldib, et need kaks eelnõu justkui täiendavad ja tasakaalustavad teineteist. Viimane aeg oli kardinaalselt tõsta pikki aastaid armetuna püsinud keskmist pensioni.

Keskerakond andis 12. mail valitsusliidu nimel Riigikogus sisse eelnõu, mis tõstab keskmise vanaduspensioni tuleva aasta l. aprilliks 3008 kroonini neil, kel on 44 tööaastat.
Esimese etapina paraneb eakate olukord selle aasta 1. juulist pensioni baasosa suurendamise ja aastahinde ning rahvapensioni määra tõstmise järel. Kokku tõuseb keskmine vanaduspension 2005. aastal 434 krooni ja 2006. aasta esimesel poolaastal 282 krooni. Nii et juba sel suvel peaks pensionärini jõudma 280 lisakrooni.

Mitte populistlik valimiskampaania, vaid võlg eakate ees
Selline Keskerakonna läbi surutud järsk pensionitõus ei mahtunud eelmise koalitsiooni juhtpartei funktsionääride hinge. Üksteise võidu püüdsid noored, paari aasta kogemusega poliitikud tõestada, et erakorralist pensionitõusu pole vaja. 2007. aasta lõpuks tõusvat pension tasapisi niikuinii, siis on ka pensionikassa miinuses ning paras aeg mõtelda, kuidas edasi.
Riigikogu liikmetele tehti ettepanek eelnõu mitte toetada ja hirmutati, et vastasel juhul olevat järgneval kümnendil oodata meeletuid auke riigieelarves. Mõni kahtles, et tegemist on pelgalt valimistele orienteeritud ettevõtmisega.
Tuletaksin meelde, et näiteks ühe esirespublikaani Tõnis Paltsu valimislubadus oli viia pension nende nelja-aastase valitsemisaja lõpuks koguni 4000 kroonini. Selle saavutamiseks aga ei astutud valitsuses olles millegipärast ühtegi sammu.
Enesestmõistetavalt ei meenunud kellelegi, et just Keskerakond on kõik need aastad rääkinud võlast eakate ees, mis vajab kustutamist. Siiani kukutati meie ettepanekud parlamendis üksmeelselt läbi. Ju ei olnud vanema põlvkonna probleemide lahendamine võimulolijatele tähtis.
Kuid praegu võib mõne erakonna väljaandest lugeda, et näe, lõpuks ometi toetab ka Keskerakond pensionitõusu!
Kahe aasta jooksul tabasin end Riigikogu saalis tihti mõttelt, et äkki polegi võimuesindajatel vanemaid. Kas nad on pärit lastekodust?

Pensionäril on täna raha vaja, mitte ebamäärases tulevikus
Minul on vedanud, sest nii isa kui ema on elus ja ma ei väsi neile kordamast, et kahekesi on nad võitmatud. Ema, kellel on 50 aastat tööstaazhi, ütleb, et temal tuleb elada ja hakkama saada täna, võibolla ka homme, ülehomse kohta ta enam lootusi ei hellita.
Täpsemalt polegi võimalik väljenduda. Kommunaalmaksud tuleb täna maksta, toiduained ja ravimid tuleb täna välja osta. Mul pole õnnestunud näha eakat inimest, kelle tervis aastatega paraneks. Tänaseid toiminguid saab aga teostada just selle vähese eest, millega riik su tööpanust hindab.
Pensionäridel pole lisa kuskilt leida, kui just lapsed ei toeta. Vähe on neid, kes halveneva tervise kõrval jaksavad veel tööl käia. Ja miks nad peaksidki? Piisab sellest, kui nad lapselapsi aitavad kasvatada. Ja eelmise riigikorra ajal polnud neil võimalik ju märkimisväärselt säästa või rikkalikku vara soetada.
Noored poliitikud ei tule selle pealegi, kui palju on üksikuid vanureid, kel tuleb pärast kõigi oma kohustuste täitmist käia alandaval moel sotsiaaltoetusi taotlemas.

Riik lükkas eakad kõrvale kui tühjakspigistatud sidrunid
Harvad pole jõhkravõitu ettepanekud, et nad võiksid oma korteri väiksema vastu vahetada. Kedagi ei huvita, et 80aastase sundkolimine võib tähendada surmaotsust! Pealegi ei ela nad ju uhketes apartementides, vaid väikestes tüüpkorterites.
Vähemalt meil Ida-Virumaal tuleb eakatel tihti toetada veel oma töötuid lapsi ja lapselapsi. Samas pole nad süüdi, et riik nende ainukesest pensionisambast juba tükk aega tulevasi pensionäre toetab. Noorematel on võimalik selleks ajaks, mil riik su kui tühjakspigistatud sidruni kõrvale heidab, ette valmistuda, osaledes erinevates pensioniskeemides.
Praegused pensionärid mäletavad hästi nõukogudeaegset terminit "tööpõlgur". Nende kohta käis oma paragrahv. Nüüd aga imestavad vanad inimesed silmad peast, kuidas paljud "töötud" kümme aastat tööotsijatena arvel on, aga elavad millegipärast paremini kui töötegijad. Ka on otse küünilised süüdistused, et elasite valel ajal ning töötasite vales kohas, pealegi võõrvõimu heaks!

Eestil heaolusse pikk tee
Heaoluriikides moodustas 2003. aastal keskmise palgatöötaja pension 69% nende varasemast palgast, Eestis 29,5%, kusjuures rahvapension ainult 15,7%.
Ilmselt tagasihoidlikkusest vaikitakse meil endise idabloki liikme, meie hõimurahva ungarlaste pensionist, mis on umbes 85% endisest sissetulekust.
280 krooni maksab keskmine teatripilet. Ma ei usu, et vanem põlvkond selle raha just teatrile kulutab. Liiga palju on elulisemaid muresid ja järjekordseid hinnatõuse.
Viimane aeg oli natukegi kergendada meie pensionäride elu. Nad väärivad seda ammu. Hea et Keskerakond sellega hakkama sai. See näitab, et hea tahtmise puhul saab ka kolme osapoolega koalitsioonis läbi suruda seda, mida ikka väga tahad. Kuigi varem oleme kuulnud vaid põhjendusi, miks seda teha ei saa.
Samal ajal sisse antud vanemahüvitise seadusemuudatus puudutab noorperesid. Mulle meeldib, et need kaks seaduseelnõu tasakaalustavad teineteist. Tuleb tõsiselt tunnustada ka neid, kes töötavad praegu ja tulevikus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)