Loodi „uue näoga" politsei

Ma ei saa kunagi rahu, kui kõik üleelatu meenub. Mõistatan endamisi, et mida too siseminister neid sõnu lausudes ise mõtles? Temal polnud ju elementaarsematki teadmist sellest, keda politseisse tööle võeti, milline oli politseinike väljaõpe ja kuidas nad töötasid ning milleks nood oma napi erialase väljaõppega võimelised olid.

Halenaljakas on siinjuures see, et politsei tollaseks kõrgeimaks juhiks määrati ametnik, kes tuli nende hulgast, kes kunagi olid langetanud kohtuotsuse dissident Pareki Venemaale vangilaagrisse saatmiseks.

Mingi põhjaveereostuse juhtumi uurimise tõttu tuli mul üle kuulata rohkem kui sada tunnistajat või kannatanut. Palusin konstaablit abiks, et tema ka mõne tunnistaja üle kuulaks. Vastuseks sain, et talle pole seda Paikuse politseikoolis õpetatud. Noor politseinik sõitis päevad läbi ringi uue teenistusautoga ja minule jäi arusaamatuks, mis tööd ta küll tegi. Vallavanem ütles välja, et teenistuses oldud aasta jooksul polnud selle konstaabli tööst ühtegi näidet tuua. Minul oleks nende tööst palju näiteid tuua, aga need on väga masendavad, mõni tunduks lausa uskumatu.

Üks „täiesti uue näoga" politseinik oli kalatöötlemistehnikumi haridusega insener Majaka kalurikolhoosist, vormistatud kriminaalpolitsei vaneminspektoriks. Tema seifis lebas kolm peatatud menetlusega kriminaalasja, kus praktiliselt polnud teostatud mitte ühtegi uurimistoimingut. Isegi kannatanuks polnud kuriteoohvrit tunnistatud. Igas toimikus oli mõni tunnistaja ülekuulamise protokoll, tunnistaja enda poolt omakäeliselt kirjutatud mõnerealise ütlusega.

Kui ma ühes toimikus otsustasin menetlust uuendada ning koostasin ülekuulamiste plaani, võeti toimik minult tagasi. Selgus, et ajakirjanduses oli ilmunud artikkel, kus kindlustusfirma lubas maksta miljon sellele, kes avastab kämpingu õhkulaskmises süüdlased. Nimelt oli mõni aeg varem kämping kindlustatud kahes kindlustusfirmas, kokku viie miljoni krooni eest. Kuritegu oli täiesti avastatav, kuid seifi see seisma jäigi. Kuna politseinik ei tohi kelleltki oma töö eest raha võtta, on arusaamatu, miks minult see kriminaalasi tagasi võeti?

Kui politsei ei suuda oma tööd teha ja jätab isegi avaldused sahtlitesse vedelema (see oli tollal Harju politseis tavaline), siis kannatab rahvas. Üldsus sellest midagi teada ei saa. Kahjuks ei saa ka keegi karistada, sest politsei töö üle puudus (nagu ilmselt ka praegu puudub) täielikult kontroll.

Vaneminspektor määrati komissariks! Saue politseinikud naersid, et kriminaalpolitsei vaneminspektor määrati komissariks sellepärast, et ta ei osanud oma tööd teha. Komissarina ta enam ise töötama ei pidanud. Saan aru, et prefekt Herman Simm ei tundnud keemikuna ja Moskvas saadud parteilise juhtimise haridusega politsei tööd ega saanud millestki aru. Ometi ei takistanud see juurdlusosakonna ülemat võhikut kriminaalpolitsei komissariks edutamast.

Just sellist sõbramehelikku või nihilistlikku suhtumist näitavad kõrged ülemused politseis üles tänapäevani. See on tingitud sellest, et nad ise mitte millegi eest ei vastuta. Siit tuleb otsida ka põhjusi, miks politsei nii halvasti töötab. Samad põhjused kehtivad skandaalsele loole, mida avalikkusele paljastati ETV-s „Pealtnägija" 7. novembri saates.

JAAK LAIDLA

Harjumaa

[fotoallkiri]   RAHVA KAITSJAD: Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel „täiesti uue näoga" politseiks kuulutatud institutsioonis jagub tõsiseid probleeme tänini.

Jaga |