Balti keti juubeli eel

Rahvarinde volikogu liige ajaloolane Ott Sandrak hoidis üht kätt Pika Hermanni tornil, ulatades teise käe järgmisele seisjale. Aga kes oli sinu kõrval? Kas tuleb veel meelde? Nii alanud inimkett kulges pealinnast Rapla ja Viljandi kaudu, ühtekokku 211,5 km pikkuselt, kuni Eesti–Läti piirini. Meilt üsna viimaste seas seisis Rahvarinde programmikomitee esimees dotsent Ülo Kaevats, tema kõrval Valga rajooni EKP juht Mai Kolossova, kes andis oma käe lätlaste Tautas Fronte liidrile Dainis Ivansile. Ning lõputu inimkett kulges edasi läbi Läti ja Leedu kuni Gediminase tornini Vilniuse kesklinnas.

Suvel 1989 muutus üha aktuaalsemaks Molotovi–Ribbentropi pakti (MRP) ja selle kurikuulsa salaprotokolli lähenev 50. aastapäev. Moskvas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil loodud nn MRP-komisjoni töö hakkas venima. Sai üha selgemaks, et Moskvas ei tahetagi sisulise otsuseni jõuda. Nii tuli korraldada aktsioon Kremli mõjutamiseks ja teha seda viisil, mida pandaks tähele. 15. juulil 1989 otsustati Pärnus kolme Baltimaa rahvaliikumiste tegevust koordineerinud Balti Nõukogu koosolekul korraldada inimkett.

Tuleb märkida, et esimesed ettevalmistused südasuvises leitsakus kulgesid õige aeglaselt. Oli ka kõhklejaid-kahtlejaid. Alles augustikuu esimestel päevadel läksid ettevalmistustööd tõsiselt käima. Ning 23. august 1989 andis kõikidele osavõtjatele tänase päevani unustamatu elamuse.

Balti kett on seni ajaloo suurim Balti rahvaste ühine aktsioon. Selle ürituse ainulaadsus, kaasahaaravus, mastaapsus ja rahumeelsus hämmastas kogu maailma. Kõigile sai selgeks, et vabadustahe on Balti rahvaste tahe ja püüdlus, aga mitte ekstremistlike gruppide taotlus, nagu püüdis seletada Moskva propaganda. Balti kett on olnud otseseks eeskujuks arvukatele hilisematele inimkettidele, alates Pakistanist--Taiwanist ning lõpetades septembris 2013 ja juunis 2014 Hispaanias aset leidnud kahe inimketiga. Ning ajaloos on juhtunud harva, kui meie oleme andnud otsest eeskuju meist hoopis suurematele riikidele ja rahvastele.

Tallinna linnavalitsus ei unustanud Balti keti juubelit. Mais sai avatud rändnäitus. Nüüd on telemees Toomas Lepp valmis saanud filmi „Balti passioon“, mis jõuab televisiooni, ning müüki tuleb ajaloolase Küllo Arjakase raamat „Kui väikesed olid suured. Balti kett 25“.

Ja mõistagi olete 23. augustil kell 18 oodatud Vabaduse väljakule, kus toimub suur kontsert „Ärgake, Baltimaad!“.

EDGAR SAVISAAR, Keskerakonna esimees

Jaga |