Ajalugu kirjutatakse tänagi veel tindiga

ENN EESMAA,      13. oktoober 2004


Afganistani presidendivalimistel toimunud halenaljakad segadused tuletavad meelde vana anekdooti Briti entsüklopeedia tegemisest, millest võtsid aastate jooksul osa tuhanded eksperdid. Kui siis lõpuks suurtöö valmis sai ja poodidesse jõudis, selgus, et kogu hiigelpingutuse rikkus ära pisike, kuid oluline viga. Sõna "entsüklopeedia" oli vastse teatmeteose kaanel valesti kirjutatud! Kui arvestada, millist verehinda pidid afgaanid ja kogu inimkond maksma esimeste vabade otseste valimiste korraldamise võimaldamise eest, tuleb tunnistada, et ebakvaliteetne, kergesti maha pestav tint paljudes valimisjaoskondades Kabulis, Kalaharis, Loghari ja Paktia maakonnas kahandas tublisti toimunu seaduslikkust.

Valimised Afganistanis läksid maksma vähemalt 200 miljonit USA dollarit ning valimistele eelnenud nädalatel tapeti üle tosina valimisaktivisti ja mitukümmend Afganistani turvajõudude võitlejat. Tindimärgistusega näppudele taheti ära hoida mitmekordset valimistel käimist, mida Afganistanis kõvasti kardeti.
28 miljonist elanikust oli end valimisteks registreerinud koguni 10,5 miljonit inimest, mis viitab sellele, et paljudel oli mitu valijakaarti. Peamisteks valimisi nurjata võinud ohtudeks aga peeti hoopis hullemaid asju. Taliban oli ähvardanud veriste rünnakutega, paljud hõimujuhid lubasid valimistel käinute majad põlema panna, omaette probleemiks oli naiste valimisaktiivsus. Loomulikult püüdis valimiste suursoosik president Hamid Karzai ning ka ta vend, Afganistani arvamusliidrite hulka kuuluv Qayum Karzai juhtunu tähendust vähendada teatades, et boikoti korraldamisega oli hiljaks jäädud ning rahvas käis vihmale ja lumele vaatamata innukalt ja esimest korda vabalt valimas.
Selle väitega on niisama lihtne kui raske nõustuda. Ebakvaliteetse tindi olemasolu oli ju võimatu enne valimispäeva ette aimata. Pealegi oli probleeme teisigi. Mõnelgi pool andsid "teadjamehed" valijatele soovitusi, kuidas ja keda valida. Samas ei tohi unustada, et need olid esimesed vabad ja otsesed valimised vaid kolm aastat pärast laastava sõjategevuse ja uskumatu terrori lõppemist Afganistanis.

Afgaanid said valimistega siiski hakkama
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE toetusmeeskonna juht Afganistanis Robert Barry arvates said afgaanid valimiste korraldamisega kõigele vaatamata üllatavalt hästi hakkama. Oma avaldust tehes toetus ta nii OSCE kui kohalike vaatlejate, Euroopa valimisekspertide ning mitme riigi delegatsiooni liikmete raportitele. Kuid riigi 5000 valimisjaoskonnas jälgis toimunu reeglipärasust vaid 230 välisvaatlejat.
Pealegi, kui 16 presidendivalimiste kandidaadist avaldab protesti ja boikoteerib rikkumiste pärast valimisi 14 inimest, pole asi kaugeltki korras. Vaid üks kandidaat, Mohammed Mohaqeq on teatanud, et teeb oma otsuse valimiste seaduslikkuse kohta alles pärast seda, kui keskvalimiskomisjon on protestid läbi vaadanud. Kuid temagi nõuab enne valimistulemuste kinnitamist erapooletut uurimiskomisjoni, kuhu kuuluksid ka opositsiooni esindajad.
Paljud kandidaadid, näiteks Ahmed Shah Ahmadzai on relvarühmituste liidrid, kes on juba tõotanud, et ei võta osa president Karzai moodustatava valitsuse tegevusest. Selles avalduses on kodusõja ähvardus. Hamid Karzai väide, et rahva tahe on tähtsam kui valimisi boikoteerinud 15 kandidaadi arvamus, on tõde vaid poolikult. Ometi lükkas keskvalimiskomisjon, kuhu kuuluvad ka ÜRO määratud ametnikud, uute presidendivalimiste nõude otsustavalt tagasi.

Demokraatia võit või teine okupatsioon?
Umbusklikele kinnitatakse, et kõiki valimispettusega seotud kaebusi uuritakse põhjalikult. Afganistanis on 12 miljonit hääleõiguslikku kodanikku. Keskvalimiskomisjoni esialgsete lausungite kohaselt käis rahvas aktiivselt valimas. Lõplikke valimistulemusi annab veel kuni kuu lõpuni oodata, sest mõnedest Hindukushi mägipiirkondadest saab valimissedelid Kabuli tuua vaid eeslitega.
Esialgu toimetati valimissedelid kaheksasse eri piirkonna valimiskeskusesse. Hiljem kogutakse kõik valimissedelid Kabuli, viiakse keskvalimiskomisjoni pressiesindaja Aykut Tavseli kinnitusel üliturvalisse kohta ning loetakse uuesti käsitsi üle.
Afganistani valimistel on tähendust ka USA presidendivalimiste tulemustele. George W. Bush ülistas oma teises televäitluses John Kerryga valimisi Afganistanis "tõeliselt suureks asjaks", mis tõestas kogu maailmale USA otsustavat edu demokraatliku Afganistani ülesehituses. See loob eeskuju edukateks valimisteks jaanuaris Iraagis ning eelduse kogu regiooni kasvavale stabiilsusele.
Seda kaunist tulevikuvisiooni võib rikkuda ebameeldiv tindiplekk. Üks pettunud presidendikandidaat, Afganistani tuntud luuletaja Abdul Latif Padran nimetas tema arvates nurjunud valimisi oma rahva mustaks päevaks, mil USA okupeeris selle vaese ja mägise islamiriigi teist korda. Sedakorda valimiste kaudu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)