Meedia peab rahvusi liitma, mitte lahutama

Diskussioonis üritati leida teid, mil moel suudaks ajakirjandus ühiskonda paremini liita. Ettekannetega esinesid sotsioloog Andrus Saar, Postimehe peatoimetaja Merit Kopli, MK Estonija ajakirjanik Andrei Titov ja Balti Meediakolledzhi õppejõud Ilmar Raag.

Meedia müüb konflikti

Rahvastikuminister Urve Palo tunnustas kokkusaamist kui esmakordset eesti- ja venekeelsete meediaesindajate ühisseminari. Eesti ajakirjanikke tuli kohale vene meedia esindajatega võrreldes tublisti vähem.

Endine ETV peadirektor Ilmar Raag väitis oma videoettekandes, et väljaanded üritavad uudiseid põnevamaks muuta võimalikult löövate negatiivsete pealkirjadega. „Tegelik elu ise on palju rahulikum – vaikust konfliktide vahel ju ei kajastata,“ nentis ta. Selleks et meediatarbija tajuks reaalsust adekvaatselt, peab tal olema kasutada erisugust infot. Kui meedia vahendab keskkonda, mida meediatarbija ei tunne, on vastandus „meie – nemad“ kiire tulema. Tundmatu maailma kujutamisel kasutavad väljaanded ekstreemsemaid inimrühmi, kes peagi hakkavad sümboliseerima kõiki „neid“.

„Vene meedia andis Pronkssõduri ajal sõna radikaalsematele eestlastele, ja vastupidi. Ometi moodustavad radikaalid tervest inimrühmast vaid mõne protsendi. Konfliktide-eelses faasis meedia sel moel kahjuks liigub tõsiste konfliktide põhjustamise suunas,“ sõnas Raag. „Kui mõni meediaväljaanne isegi tahaks peatada üksnes negatiivset kajastust, samal ajal kui teised seda ei tee, kannaks see üksik väljaanne suurt majanduslikku kahju.“

Milline oleks lahendus? Raagi arvates on vaja kõigi eestimaalaste meediapilti muuta senisest märksa mitmekesisemaks.

 Ühine inforuum tagab ühtse arusaamise

Sotsioloog Andrus Saare ettekande põhiteema kõlas: „Kui suur on Eesti inimeste ühine inforuum? Mida mäletame ja millest räägime 25 aasta pärast?“ 

Saar püüdis määratleda ühist inforuumi, väites, et „ühine inforuum saab tekkida ainult siis, kui suhtluses osalejad saavad infot  Eesti kohta sarnastest allikatest ning vahetavad seda infot või diskuteerivad selle üle suulises vormis. Sel moel tekib ühine kogemus ning sarnane arusaam sellest, mis Eestis toimub“. Esineja andis ülevaate, kuimitu protsenti elanikkonnast ühtesid või teisi  meediakanaleid jälgib. Diapasoon osutub õige laiaks – osa inimesi jälgib ainult eestikeelseid, osa ainult venekeelseid infokanaleid. Küllalt suur osa venekeelsete kanalite jälgijatest vaatab üksnes  Venemaa teleprogramme.

Peatoimetaja Merit Kopli kõneles venekeelse Postimehe turule tulekust ja püüdis vastata vene ajakirjanike põhiküsimusele, miks see leht on rohkem tõlkele üles ehitatud ja miks seal töötab vaid paar vene keeles kirjutavat ajakirjanikku. Kopli sõnul on see lugejate huvides – majandusest võib tema sõnul väga hästi kirjutada ka üks eesti ajakirjanik, (vene) kultuurist aga kirjutab venekeelne ajakirjanik.

Seminaril osalenud vene ajakirjanike väitel on venekeelne Postimees ajanud väga jõulist turunduspoliitikat, mille tulemusena lehe rohke levi siiski ei peegelda adekvaatselt vene lugejate huvi selle nn tõlkelehe vastu.

URMI REINDE, INDREK VEISERIK, Kesknädal

Jaga |