Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Dresdeni üürnikud saavad abi üürnikeühenduselt

PETER BARTELS,      24. märts 2010

Eesti Üürnike Liidul on ammused suhted Dresdeni Üürnike Liiduga - üheskoos on peetud konverentse ja käidud vastastikku kogemusi vahetamas. Kesknädalgi on kirjutanud eestlaste ja sakslaste koostööst elamumajanduses. Kuigi üürnike liikumine on Saksamaal juba üle 100 aasta vana, tähistab Dresdeni Üürnike Ühendus tänavu 20-aastaseks saamist. Ühenduse esimees Peter Bartels kirjutas Kesknädalale sel puhul väikese loo.
 

Dresdeni jurist Manfred Ulbirch ja ehitusinsener Peter Bartels kuulusid 1990. aastate alguses esimeste hulka, kes mõistsid, et üürnikel jt elamispinna kasutajatel võib tekkida tõsiseid probleeme ja et on vajalik nende huvide tõhus esindatus.

 

Ida-Saksamaal hakkas kehtima Lääne-Saksa üüriseadus

Bartels meenutab: „Muret tegi eelkõige aastakümneid lagunenud ja osaliselt laguneda lastud väärtuslik elamufond Dresdeni vanades elamupiirkondades. Ka lõputute uusehitusrajoonide trööstitus kujutas endast ebarahuldavat olukorda. Varsti pärast piiri avamist novembris 1989 ilmnes veel üks probleem. Ajakirjanduses räägiti vanade majade ja maade tagastamise nõudmistest ning majaomanike-poolsetest ülesütlemisähvardustest nende elamute kasutajaile, mis olid Nõukogude okupatsioonivõimu ajal Saksa DV-s võõrandatud."

Asutamiskoosolekul 13. märtsil 1990 osales mitusada kodanikku. 93 üürnikku astus kohe üürnikeühenduse liikmeks; neist 30 kuuluvad ühingusse tänagi.

Seoses Saksamaa ühendamisega hakkas Lääne-Saksa üüriseadus kehtima ka Ida-Saksas. Üürnikud ei pidanud mitte ainult kohanema uue õigusliku olukorraga, vaid esimestel aastatel lisandus neile täiendav koormus: üüri järkjärguline tõus ja võrdleva üürihinna süsteemi sisseviimine, kommunaalkulud lisaks põhiüürile, elamute ulatuslik moderniseerimine jne.

Kiired muutused elamuturul ja sellest tulenevad õigusprobleemid põhjustasid Dresdeni Üürnike Ühenduse liikmeskonna tormilise kasvu: 1992. aasta lõpuks oli liikmeid üle 5000, 1995. a. ligi 10 000 ja 1999. a. üle 14 000.

 

Korterid jäid tühjaks

Alates 2000. aastast muutus olukord Dresdeni elamuturul rahulikumaks. Nüüd polnud probleemiks mitte enam korteripuudus, vaid üle 20% tühje kortereid. Seoses linna ümberehitusprogrammiga Ost seisid nüüd paljud üürnikud vastakuti oma senise eluaseme lammutamisega ja otsisid abi üürnikeühenduselt.

Üüriõiguse reform 2001. a. ja järgnenud kohtupraktika seadsid uued väljakutsed õigusnõustamisele. Sel ajal tegi üürnikeühendus suuri jõupingutusi, et jälile saada ülemäära suurte küttekulude põhjustele, eriti seoses torustike soojuskao eiramisega. Siin õnnestus ühendusel, veenvate argumentide esitamisega omanikele, välja töötada lahendus ühinguliikmete kasuks ammu enne seda, kui seadusandja jõudis olukorrale reageerida.

Alates  2004/2005 kerkis jälle tugevalt päevakorrale üüritõus, võrreldes keskmise üüriga kindlas piirkonnas. Kõige teravam rünnak Dresdeni elamuturule oli aga 2006. a alguses -- linnale kuuluva ettevõtte WOBA müük Ameerika kinnisvarafondile. Dresdeni Üürnike Ühendus oli selle tehingu vastase rahvaliikumise üks algatajaid.

PETER BARTELS, Dresdeni üürnike juht

 

Pildil: Saksimaa Üürnike Ühenduste esimees Klaus Dreikopf, uute liidumaade esindaja Saksamaa Üürnike Liidus Jost Riecke ja Dresdeni Üürnike Ühenduse esimees Peter Bartels.

 



Viimati muudetud: 24.03.2010
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail