Eestil soovitatakse Lätist eeskuju võtta

Kullamaa sõnul sai sotsiaalmaksu lae kehtestamisega Läti kirja järjekordse linnukese lahtrisse, miks peaksid Baltimaadesse tulla soovivad välismaa äriühingud oma investeeringud ja tegevuse just Lätti viima.

Juristi sõnul on 1990-ndate lõpust sellistes võrdlusolukordades olnud eelis Eestil. „Viimasel ajal kipub aga üha enam analüüsidest jõudma tõdemusele, et Eestit ei saa enam soovitada maksunduslikult kõige ratsionaalsema kohana ettevõtlusega tegelemiseks. See kaalukauss langeb üha enam ja enam Läti poole kaldu,“ kirjutab Kullamaa. Ta loetleb Läti eeliseid: sotsiaalmaksu lae kehtestamisele lisaks kehtib meie naabritel äriühingutele 15-protsendine tulumaksumäär, maksuvabastus aktsiate võõrandamisel, soodne maksusüsteem valdusettevõtetele ja mikroettevõtetele, paljud muud maksusoodustused.

 „Kõik need meetmed aitavad kaasa ettevõtluse arendamisele, uute töökohtade loomisele ning toovad sellega veidi pikemas perspektiivis kaasa ka tööhõive ja maksutulude tõusu. Eesti viimase aja maksuõiguse arenguid vaadates ei saa aga samalaadseid kiidusõnu öelda ning ümbruskonna maksukonkurentsis kipume üha enam tahaplaanile langema,“ märgib Kullamaa.

Viimasel ajal Eestis arutlusel olnud maksumuudatused viitavad Kullamaa sõnul sellele, et riik soovib maksurahasid koguda ettevõtjaid koormavamate lahendustega – mitte ettevõtluskeskkonda soodustavate võtetega, mis pikemas perspektiivis tooksid kaasa suurema maksutulu ja heaolu.

„Julgustame ka Eesti seadusandjat vaatama maksusüsteemile ja maksukogumisele veidi pikema perspektiiviga kui vaid järgmise aasta eelarve ning mõtlema muudatuste peale, mis tagavad riigile tulud ka viie, kümne ja viieteistkümne aasta pärast,“ kirjutab Soraineni esindaja.

Kn

Jaga |