"Sõltumatud" raadiosaated

OLEV VOOG,      18. september 2002


Kuulan sageli nädalavahetuse poliitilisi eetriarutlusi ("Rahva teenrid", "Olukorrast riigis", "Keskpäevatund"). Kuigi kuulajale püütakse manada, et tegu on tasakaalustatud sõnakasutusega, on saated sellest kaugel.
Kuku on eraraadio ja on tal on oma mängureeglid. "Keskpäevatunnid" on Hannes Astoki vedamisel päris väljapeetud, välja arvatud Tõnis Paltsu "poliitilised kõhuvalud". Viimaste saadete järel aga tahaks kätt suruda Hans H Luigel ja tema poolt saatesse kutsutud majandusspetsialistil Kersti Kaljulaidil.
Tunnustaksin ka Vikerraadio Mart Ummelast, kes on toonud Rahva teenritesse uue hingamise. Eriti hea on kuulata nädalasündmuste kommentaare Teet Kallase, Rein Veidemanni ja Margus Metsa kaaskonnas.
Sama ei saa aga öelda "Rahva teenrite kohta", kui saatejuhi ohjad on Aarne Rannamäe käes. Eriti suurt küsitavust tekitas 7. septembri saade ja seal kõlanud dueti Rannamäe-Peeter Kaldre heietamine. Tuldi välja lausa rahvusliku hädaohuilminguga, mida olevat põhjustanud see, et Keskerakonna noorpoliitik Max Kaur julges venekeelses lehes Pravo i Pravda esitada mõtte, et Tõnismäe pronkssõduri võiks lülitada Tallinna turismiteatmikku.
Kaldre ja Rannamäe kutsusid eestlasi üles mitte hääletama Keskerakonna poolt. See aga on avalik-õiguslikus ringhäälingus juba otsene valimispropaganda.
Kas saatejuhtide mälu on tõesti lühem kui kuulajatel? Mitte Keskerakond ei sõlminud nn seitsme päkapiku koalitsionilepet 2000. aastal, kus mustvalgel kirjas Tõnismäe kuju ja Nevski katedraali jätmine nii, nagu vene erakonnad nõudsid. Seda tegi Isamaaliidu juhtimisel kolmikliidu Tallinna-valitsus, kui sõlmiti Laari-Kogani-Mõisa kokkulepe.
Krooni pani Peeter Kaldre, kelle sõnul Max Kaur ohustavat nüüd Eesti saatust NATO suurkohtumisel Prahas. No kuulge - nõukogude sõdurimundris seisavad mälestusmärgid Berliinis, Budapestis, Prahas, Varssavis, Bratislavas… Euroopa linnades meenutavad need koalitsiooni, kes võitis hitlerismi. Haritud inimesele on üldteada, et Teise maailmasõja võiduks andsid otsustava panuse Ameerika majandusvõimsus ja vene sõduri veri.
"Olukorrast riigis", mis kõlab samuti maksumaksja raha eest töötavas Raadio 2-s, on aga enim tasakaalust väljas arutelu, kus Kalle Muuli ja Anvar Samost elavad mõnikord välja oma isiklikke hoiakuid ja mõjuvad pealetükkivalt. Näiteks 8. septembri saates, kui räägiti Tallinna Vee teemadel, seostati vee hinna tõusu peatamine mingite müstiliste korruptsioonisüüdistustega?!
Nii Raadio 2 kui ka Vikerradio ülalpidamiseks võetakse raha ka minu makstud maksudest. Ma ei ole nõus toetama järjest kasvavaid rahalisi nõudmisi raadiojaamadele, kus teadlikult (esinejate valik!) rikutakse objektiivse arutelu põhimõtteid.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)