Aasta põllumeheks 2003 sai Johannes Valk

MATI JAKSON,      05. november 2003


Teisipäeval, 28. oktoobril kogunesid rahvusraamatukokku viisteist põllumajandusega tegelevat ettevõtjat, kes kandideerisid aasta põllumehe tiitlile. Varem on Maalehe ja põllumajandus-kaubanduskoja poolt antava aunimetuse pälvinud Jaak Hinrikus Põlva põllumajanduslikust osaühingust, Jaak Läänemets Lääne-Virumaalt ning Raivo Musting Põlvamaalt.
Päevakohase tervituskõnega esines president Arnold Rüütel. Kokkutulnud põllumeestele ja arvukatele külalistele esinesid eelmiste aastate võitjad. Kõik konkursil osalejad andsid ülevaate enda aastatepikkusest tööst ja saavutustest.
Enne kui zhürii lõpliku otsuse langetas, kõnelesid EPMÜ rektor Alar Karis, põllumajandusminister Tiit Tammsaar ja Riigikogu maaelukomisjoni esimees Jaanus Marrandi.
Ootusärevus oli jõudnud kulminatsiooni. Ja siis kuulutatigi aasta põllumeheks 2003 Laheotsa talu peremees Johannes Valk. Järgnevalt hakkas vooklema lillesülemite ja kingitustega õnnitlejate rivi, et päevakangelast meeles pidada.
Esimeste õnnitlejate seas olnud vabariigi president Arnold Rüütli heameel oli suur, kuna võitjaks osutus tema kunagine õpilane EPA päevilt.
Maalehe auhinnad andis koos Malle Leisi lillemaaliga üle vastutav väljaandja Agu Veetamm. Unustanud polnud tublit põllumeest ja roosikasvatajat ka koduvald. Padise valla volikogu esimees Raul Rosenberg võis uhke olla, kuna Laheotsa talu on vallas suurim tööandja.

Kõnepulti astus päevakangelane
Johannes Valk andis lühiülevaate oma töödest ja asjaoludest, mis panid meest just kartulikasvatuse ja lõikerooside tootmisega tegelema.
"See, kes ei saa millegipärast füüsilise tööga hakkama või kelle näpud ei ole kiired, pannakse tavaliselt brigadiriks. Ja kui inimene pole suuteline ka teisi kamandama, siis ei jäägi tal muud üle, kui eraettevõtjaks või taluomanikuks hakata. Nii juhtus ka minuga …," naljatles Valk ega väsinud kiitmast oma abikaasat Hildat.
"Vaadake, teistel suurtootjatel ja ettevõtetel on nõukogud. Minul pole seda tarvis, kuna kogu säärase tööga suudab toime tulla minu naine," pajatab aasta põllumees.

Arvud räägivad enda eest
Laheotsa talu omaniku Johannes Valgu eestvedamisel on talu tõusnud juhtivaks Eesti köögiviljakasvatajaks, spetsialiseerudes peamiselt kartuli, peedi ja porgandi kasvatamisele. Ettevõtmise viimaste aastate edu võtmeks on olnud oma roosikasvatus 1,1 hektaril, mida peetakse Eesti suurimaks.
Johannes Valk on tõstnud kartulipõldude saagikuse 40 t/ha, söögipeedil 55 t/ha, ja porgandil 62 t/ha. Tänavu kasvas tal kartul 165 hektaril, teiste köögiviljade all oli 75 hektarit. Kartulipõllule soetas Valk sel aastal iseliikuva kombaini Dewulf R3000 Mega, mis maksis 4,6 miljonit krooni ja on Balti riikide ainulaadseim.
Aasta põllumees 2003 toodab oma talus kartulit ning teisi köögivilju umbes 10 000 tonni aastas, kõik see töödeldakse ning pakitakse töötlemistsehhis Padisel ning jõuab müügilaost mitmesaja kliendini. Nendeks on pealinna mitmed toitlustusettevõtted, koolid, haiglad ja lasteaiad.
Laagris kasvatatavate roosisortide hulgas on 65 nime, põhiliselt Hollandis ja Saksamaal aretatu. Tänavu plaanitakse müüa ligi neli miljonit õit. Valgule kuuluva kahe kaubamärgi - Laheotsa talu ja Lahe Roos - all tootmisüksustes töötab 81 inimest, lisaks hooajaline tööjõud.
Tuleviku suhtes on Johannes Valk optimistlik ning kavatseb tootmist edaspidi veelgi laiendada. Lõviosa saadud kasumist läheb samuti investeeringuteks.
"Kavatsen jätkata seni, kuni pikali kukun," lausub Valk humoorika irooniaga ja läheb järjekorras ootava kolme telekanali küsimustetulvale vastama.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)