Eesti mälestab kõiki oma langenud sõjamehi

04. mai 2005


ÜRO Peaassamblee resolutsiooni kohaselt on 8. ja 9. mai kuulutatud mälestamise ja lepituse ajaks, mida liikmesriigid peaksid sobival viisil tähistama ning avaldama austust kõikidele Teise maailmasõja ohvritele.
8. mail mälestab Eesti valitsus Teises maailmasõjas langenud Eesti sõjamehi Maarjamäe memoriaalkompleksis. Vene meedia süüdistas selle teate avaldamise järel Eesti peaministrit Andrus Ansipit, nagu osaleks ta seal natside mälestusmärgi avamisel.
„Eestis avatakse võidu 60. aastapäeval mälestusmärk fashistidele," teatas näiteks Vene infoagentuur Itar-TASS 26. aprillil.
Samas aga kinnitas Vene välisminister Lavrov mõned päevad hiljem, et „võidu 60. aastapäev, mis on tõeliselt ajalooline sündmus, ei tohi olla vastasseisu ja vastastikuste solvumiste taassünni põhjustaja".
„Eesti Vabariik ei sõdi langenutega ja austab kõigi nende mälestust, kes saatuse tahtel langesid selles sõjas. Relvad on vaikinud, andestame ka südames," ütles Ansip valitsuse pressiesindaja vahendusel.
Peaminister viib 8. mai hommikul valitsuse pärja holokausti mälestusmärgi juurde Kloogal, osaleb emadepäeva jumalateenistusel Kaarli kirikus, kus mälestatakse ka Teises maailmasõjas hukkunuid, ning pärast Maarjamäe üritust võtab Stenbocki majas vastu diplomaatilise korpuse Teise maailmasõja lõpu tähistamiseks Euroopas.
Teises maailmasõjas mobiliseerisid vaenupooled enda armeedesse umbkaudu 100 000 Eesti kodanikku, neist 70 000 võitlema Saksa ja 30 000 või veidi enam Vene mundris. Erinevail andmeil hukkus 20 000–40 000 meest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)