![]() Käsi torgati pensionäri taskusseH. HAIN, 04. märts 2009Nõnda võib iseloomustada lubatud pensionitõusu kärpimist suures ulatuses.
Kuigi peaminister ja sotsiaalminister avalikult kuulutasid, et nii vanemahüvitist ja lastetoetust kui ka pensione riigieelarve kärpimisel ei puudutata. Ka riigikoguliige Nestor mainis selgesõnaliselt, et indekseerimisseadusega on pensionitõus paika pandud ning et seda ei saa lõhkuda ega muuta. Aga pensionitõusu 14 protsendist jäi ikkagi järele 5 protsenti! Kõik aeg käis jutt: „Kärbitakse solidaarselt!“ Tegelikult kärbiti valitsemiskuludest 10%, pensionitõusust aga ligi 75%. Eriti küüniline oli see, et Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis soovitas pensionärid üldse jätta pensionitõusust ilma. (Ei tea, kuipalju tema ohverdab oma palgast majanduse kriisist väljaaitamiseks?!) Keskerakond tegi ettepaneku ühtlustada vanemahüvitis nii kõrge- kui ka madalapalgalistel ühesuguseks ja kehtestada astmeline tulumaks. Reform ja IRL aga olid raudkindlalt selle vastu. Reformierakonna liberaalne majanduspoliitika on ikka selline: rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks! Raha riigieelarvesse võiks laekuda ka suurettevõtete osalisest tulumaksust. Praegu on nad sellest täielikult vabastatud, et saaksid luua uusi töökohti. Vaevalt et valitsusel või ka ajakirjanduses on ülevaadet, kui palju seda raha on kasutatud sihtotstarbeliselt. Rahval oleks huvitav teada, kui suur ikkagi oli see summa 2008. aastal ja kui palju selle arvel tegelikult loodi uusi töökohti. Ei saa välistada, et seda raha osaliselt pole kasutatud miljoniliste autode soetamiseks või mõneks muuks „peenemaks“ otstarbeks. Selleks et riik tuleks kiiremini kriisist välja, ei piisa riigieelarve kuludeosa kärpimisest. Tarvis oleks maksusüsteem ja majandus ümber korraldada. Kindlasti oleks vaja impordi ja ekspordi reguleerimist. On kuulda arvamusi, et tuleks moodustada riigiettevõte „Eesti Eksport“, kuhu saaks koondatud nii eksport kui ka import. Praegu maaletoojad toimetavad kaupu sisse rohkem kui eksporditakse. Import ja eksport aga peavad olema samamoodi tasakaalus kui riigieelarve tulud ja kulud; „Eesti Eksport“ reguleerikski seda. Palju kaupa seisab praegu nii ladudes kui ka kauplustes ega leia tarbimist või tuleb teha allahindlust 40-50%. Meil ei tuleks sisse tuua kaupu, millel pole tarbimist. Majanduskriis ei puudutaks meid nii valusalt, kui kunagine Laari valitsus poleks Eesti põllumajandust ära lõhkunud. Mõelge vaid, kui palju toorainet peame toiduainetööstuse jaoks importima! Põllumajandussaaduste kogutoodang oleks 1990. a. tasemel täielikult katnud toiduainetööstuse vajadused ja jäänuks üle ka ekspordiks. Eestis on sajandeid olnud põllumajandus au sees, kuid nüüd on tast tehtud üksnes tööstusriik, kuigi tööstus ja põllumajandus peaks olema tasakaalus. Aeg näitab, et Reformierakonna üliliberaalne majandussüsteem on ümber saanud. Ameerika president on väitnud, et tuleb ohjeldada rikkaid ja tugevdada keskklassi. Eestiski oleks vaja sedasama teha. H. HAIN, vana pensionär Põlvamaalt
Viimati muudetud: 04.03.2009
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |