Töövõimetute töövõimereform

 Sageli ei ühti nende inimeste töövõimejääk õpitud erialaga ning paljud ei ole võimelised ka midagi täiesti uut õppima. Osakoormusega töötajatest meie tööandjad aga huvitatud paraku ei ole, eriti kui inimene soovib töötada (on võimeline töötama) veel vähem kui poole kohaga. Osa neist inimestest on aga nii õnnetus olukorras, et nende töölesundimine on minu meelest lausa sadism.

 Kui inimene soovib töötada ja leiab sobiva töö, on muidugi hea, aga see peab siiski toimuma arsti nõusolekul. Kui inimese töövõime on vähenenud 70–90%, siis võib teda võrrelda sellises vanuses inimestega.

Kas varsti kehtestame ka vanuritele aktiivsusnõuded? Saad pensioni siis, kui oled aktiivne, käid koolitusel, osaled vabatahtlikul tööl jne. Koju tohid jääda ainult siis, kui oled juba voodil.

Puuetega inimeste puhul tuleks arvestada ka sotsiaalset tausta. On suur vahe, kas puudega inimene elab üksi, koos eakate vanematega või on tema ümber toetav pere ja/või sõpruskond.

200-eurone töövõimetoetus on aga lausa naeruväärne. Inimene peab selle raha eest tasuma üüri, sööma, ostma välja ravimid, vajadusel veel kulud abivahenditele??? Ja kõigele lisaks olema veel aktiivne ja käima iga kuu Töötukassas ennast näitamas ja kuulama seal ametnike "kaagutamist",  et ei olda piisavalt aktiivne jne. Sellegi vähese toetuse saab ära võtta, kui ei olda ametnike meelest piisavalt tubli.

Osaline töövõime peaks jagunema kaheks, nagu oli see varem (II ja III grupp), kusjuures II grupi puhul tuleks jätta töötamine vabatahtlikuks, arvestades inimese tervislikku seisundit ja sotsiaalseid-toetavaid olusid antud hetkel. Kes vastutab, kui inimese tervis töötamise või tööotsimise stressi mõjul veelgi halveneb?

Olen näinud juba pilti sellest, kuidas spastiliselt tõmblev müüja üritas kliente teenindada; nutt tuli kurku seda stseeni poes vaadates. Kas see inimene töötas seal vabatahtlikult või oli ta järjekordne sadistliku töövõimereformi ohver, keda selleks sunniti, seda ma kahjuks ei tea.

Tervishoiu ringkonnast on teada, et töövõimet hindavatel arstidel endil on paljudel "empaatiapuue". Seda mainis korra isegi Eesti Ekspress, et on valitud tohtrid, kelle meelest ei olevat haigust ega puuet, mille tõttu inimene ei ole mingit tööd võimeline tegema. Osasid arste olevat selletõttu lausa korrale kutsutud. Kus on Riigikogus nüüd Kangrod, Haukanõmmed ja teised? Õigus... Nende suud on suletud Riigikogu hiigelpalkadega ja nad on ühte heitnud selle töövõimereformi autoritega.

Kindel on see, et antud valdkond reformi vajab ning invaliididele mõeldud toetused ei pea minema simulantidele ja lihtsalt laiskadele inimestele, kes riigi kulul liugu tahavad lasta. Aga selleks tuleks teha väga hoolega läbi mõeldud kujul reform, et tõeliselt haiged ja puudega inimesed ei kannataks.

Hämmastav, et see kõik toimub 21. sajandi Euroopa Liidus, kus sotsiaalsed standardid peaks olema osa inimõigustest.

Andres S.

Jaga |