Nädala juubilar MAIT KLAASSEN 55

Tähtis rektorihärra ikka naljatas, et minust võiks tulevane EPMÜ tudeng saada, ja nii juhtuski, kuigi alles 2002. aastal. Kahjuks algas mu esimene ülikooliaktus leinaseisakuga - tollane  Põllumajandusülikooli rektor, äärmiselt sümpaatne professor Henn Elmet oli oma ametiajal lahkunud  manalateele.

Mait Klaasseni esimest perioodi Eesti Põllumajandusülikooli rektorina jääb kindlasti kõige enam ilmestama õppeasutuse peahoone kolimine 1996. aastal ning teaduskondade ja instituutide koondumine Tähtvere ülikoolilinnakusse. Põllumajandusülikool oli esimene avalik-õiguslik kõrgkool Eestis, kes oma peahoone teise kohta viis; nüüdseks on seda tehtud juba kaks korda.

Oma suurepärase suhtlemisoskuse ja hea tööga suure kõrgkooli eesotsas jäi Mait Klaassen 1990-ndatel mõistagi silma tollastele tipp-poliitikutele, kes kutsusid ta poliitikasse, ning juba aastail 1997-1999 juhtis ta Eesti hariduselu kui Mart Siimanni valitsuse haridusminister.

Aastatel 1999-2000 töötas ta Võrumaa Kutsehariduskeskuse direktorina ning 2000-2004 oli Võru maavanem. 2004. aastal asus Mait Klaassen asendusliikmena X Riigikogu koosseisu ning ka XI Riigikogus jätkas 2007. aastal asendusliikmena.

Mait Klaassen tegi jälle ajalugu 19. oktoobril 2007, mil ta valiti esmakordselt Eesti Vabariigi ajaloos pärast kümneaastast koduülikoolist eemalolekut tagasi rektoriks, nüüdse Eesti Maaülikooli rektoriks. Taasvalimise põhjusteks olid kindlasti suur töökogemus ja hea suhtlemisoskus ehk võime motiveerida ülikooliperet ning soov säilitada Eesti Maaülikool iseseisva kõrgkoolina. Õnneks pole haridusminister Tõnis Lukase idee liita mehaaniliselt kõik Tartu kõrgkoolid üheks hiigelsuureks Tartu Ülikooliks seniajani vilja kandnud. Tähendaks ju Eesti maarahvale suurt kaotust ligi 5000 üliõpilasega kõrgkooli kadumine, muutumine teistsuguse orientatsiooniga hiigelülikooli ripatsiks. Eesti Maaülikool on läbi aegade olnud Eesti maaintelligentsi alma mater, kus omandatakse kõrgharidus, mis pole elukauge ning tagab erialase töö.

Hoolimata väikesest konkurentsist Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli vahel tehakse siiski tihedat koostööd. Mõlemat Tartu suurt kõrgkooli ühendab ka asjaolu, et neid juhivad veterinaarmeditsiini-haridusega rektorid. Huvitav on samuti fakt, et praegune Tartu Ülikooli rektor Alar Karis oli Mait Klaasseni õpilane, kui ta õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias (EPA) veterinaararstiks, samuti on temagi varem juhtinud Eesti Maaülikooli (2003-2007).

Mait Klaassen on mees, kes veel suhteliselt noore juubilarina on jätnud oma kindla ja tähelepanuväärse jälje Eesti haridusellu. Soovin talle palju õnne ja edu Eesti akadeemilise elu edendamisel!

HENRI KASELO,  tänane Eesti Maaülikooli magistrant

Jaga |