On aeg Reformierakonna vastu ühineda!

Kui räägitakse, et tulumaksu alandamine lahendab mingeid sotsiaalseid probleeme, siis 27 euroga ja isegi 97 euroga aastas pole võimalik mitte midagi lahendada. 600 euroga on küll. Huvitav, mis sotsiaalsed probleemid on meie peaministril?

 Esimene küsimus: mida head annab 1% tulumaksulangetust?

Tulumaksu langetamine tekitab vähemalt kaks küsimust. Mõnes Aafrika džunglis püütakse ahve niiviisi, et seotakse puu külge kinni pudel, milles on õun. Pudelikael peab olema nii lai, et õuna ihkav ahv saaks sinna käe sisse toppida. Kui pärdik haarab õuna järele, on ta nõnda ahne, et ei tee enam mitte mingil juhul oma rusikat lahti – ning jahimees saab ta pudeli juurest kätte.

 Just see lugu meenub mulle, kui mõtlen tulumaksu alandamise peale. Minu arvates on meie valitsuskoalitsioon nii ahneks läinud, et tal jätkub mõistust niisama palju kui sel vaesel Aafrika ahvil. Ei saada enam aru, mida ühe või teise otsusega lõpuks saavutatakse.

Või ikka saadakse aru? See oleks üks küsimus.

 Teine küsimus: mitu minutit veel elaks meie peaminister Vana-Kreekas?

Ühes Vana-Kreeka linnriigis oli komme, et kui keegi tahtis seadust muuta, pidi ta oma ettepaneku tegema võlla all seistes. Tähendab, kui rahvas, kes ümberringi seisis, oma enamikus otsustas, et see on vajalik seadusemuudatus, pääses ta eluga. Kui rahva enamus oli muutuse vastu, siis poodi ta üles.

 Minu küsimus on: mitu minutit elaks meie peaminister samas võllaaluses olukorras, kui ta teeks ettepaneku (sellesama, et sulle 26 eurot ja peaministrile endale 583 eurot)? Rahvas teab, et tulumaksumäära säilitamine annaks kogu Eestile tasuta maakonnaliinid, et sellega saaks tõsta põllumeestele otsetoetust Euroopa Liidu lubatud mahus, et sellega saaks anda kohalikele teedele rohkem raha, et võimaldada meie inimestele muud hädavajalikku.

 Praegu aga läkski ju vastupidi – uuest aastast Reformierakond sai oma 1% tahtmise, aga nüüd panevad bussid ja isegi päästeautod libedaga kraavi, sest valitsus teedehooldeks valdadele-linnadele rohkem raha ei eraldanud.

 Kolmas küsimus: kuidas SDE ja IRL Reformi toetasid?

Tulumaksumäära langetamise debatt Riigikogus SDE ja IRLi vahel meenutas mulle seda, kuidas inimesed võtavad lõkkest kuuma kartuli ja püüavad seda üksteisele visata, ei mitte saada ise kõrvetada. Aga nende vahel istub rahulikult Reformierakond, kes tegelikult kogu selle kupatuse välja mõtles ja seadusena läbi lükkas.

 Tuleb meelde muinasjutt kahest karupojast, kes leidsid juustutüki ega suutnud seda jagada. Varsti tuli rebane – antud juhul siis orav – ja pakkus oma juustujagamise teenust. Asi mäletatavasti lõppes sellega, et juustu pole, karupojad kaklevad, aga punnis kõhuga rebane (meie juhul ikka orav) irvitab põõsas.

 On ammu käes aeg, mil Riigikogus esindatud poliitilised jõud peaksid Reformierakonnale tegema lihtsalt kambaka. Igaüks, kes nendega liitu astub, müüb maha oma hinge. On viimane aeg luua inimsõbralik valitsus – viimase tingimuse esitamisel oravatel seal muidugi kohta ei ole.

[esiletõste] On ammu käes aeg, mil Riigikogus esindatud poliitilised jõud peaksid Reformierakonnale tegema lihtsalt kambaka. Igaüks, kes nendega liitu astub, müüb maha oma hinge.

MIHHAIL STALNUHHIN, Riigikogu liige

Jaga |